[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
lahti
⇔ kinni
▫ Uks on pärani lahti.
▫ Vanamees magab, suu lahti.
▫ Harutasin kompveki paberi seest lahti.
▫ Ema võttis lapse riidest lahti.
■ (asutuse kohta:) tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud või avatuks
▫ Pangakontor on lahti tööpäeviti.
■ millestki täitvast tühjaks või tühi
▫ Valutav hammas puuriti lahti.
▫ Politsei lasi haua lahti kaevata.
■ millestki piiravast, takistavast vaba või vabaks, ligipääsetav või ligipääsetavaks
▫ Rand on tuultele lahti.
▫ Vabas maailmas on parimatele kõik teed lahti.
■ (seadmete kohta:) sisselülitatud olekus või olekusse
▫ Meil on televiisor lahti ainult hilisõhtul.
2 haardest või kinnitusest ära, millegi küljest lahku või lahus
▫ Laps lasi käest lahti.
▫ Jää murdus kaldast lahti.
▫ Taigent sõtku niikaua, kuni ta käte küljest lahti lööb.
▫ Kassil on karv lahti.
■ eemal või eemale, teatud vahemaa taga või taha
▫ Kilomeeter hiljem rebis etiooplane end teistest lahti ja suutis üksinda kuni lõpuni ees joosta.
3 kokkupandud olekust, koost laiali, lõdvamal või lõdvemale, nii et endine kuju ning mõõtmed hrl muutuvad
⇔ kokku
▫ Liblikas lõi tiivad lahti.
▫ Naine laotas rannalina liivale lahti.
▫ Ma ei saa sõlme lahti.
■ (seadmete, mööbli, toidu vm kohta:) osadeks, detailideks või tükkideks (eraldatuna)
▫ Et saada selgusele, tuleb mootor lahti võtta ja hoolega üle vaadata.
▫ Tort lõigati lahti.
■ (probleemi, teema vm sisu, olemuse avamise kohta, põhjalikuma, detailsema selgituse kohta)
▫ Kas te seletaksite lahti, mida see tähendab?
▫ Projekti eelarvet koostades tuleb kulutused hästi täpselt lahti kirjutada.
4 kellestki või millestki vaba või vabaks; kuskilt, mingist olukorrast vaba või vabaks
▫ Täna õnne, et temast lahti oled!
■ mingist asutusest, ametikohalt, töölt, kohustusest vaba või vabaks
▫ Täna saan koolist lahti kell kaks.
▫ Jääb mulje, et keegi tahab rektorit ametipostilt lahti kangutada.
▫ Ta võttis end töölt lahti, et lapselast hoidma jääda.
■ vanglast, kinnipidamiskohast vaba või vabaks
▫ Mees sai paar aastat lahti olla, siis pandi jälle kinni.
5 (mingi tegevusega või selle algusega, puhkemisega või juhtumisega seoses)
▫ Naised lõid tantsu lahti.
▫ Õhtul läks lastel mürgliks lahti.
▫ Hommikuks oligi vihm lahti.
▫ Tal on iga väikse asja peale kohe nutt lahti.
▫ Saun võttis higi lahti.
▫ Mis lahti?
6 (kiirenenud roojaerituse, kõhulahtisuse kohta)
▫ Kõht on lahti.
7 heasse või normaalsesse vormi või sellises vormis
▫ Korvpalluritel oli mängudes kahenädalane paus, tänasel kohtumisel said mehed end lahti mängida.
M
‹adv› 1 avatud seisundisse või avatud seisundis; millestki katvast vaba või vabaks⇔ kinni
▫ Uks on pärani lahti.
▫ Vanamees magab, suu lahti.
▫ Harutasin kompveki paberi seest lahti.
▫ Ema võttis lapse riidest lahti.
■ (asutuse kohta:) tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud või avatuks
▫ Pangakontor on lahti tööpäeviti.
■ millestki täitvast tühjaks või tühi
▫ Valutav hammas puuriti lahti.
▫ Politsei lasi haua lahti kaevata.
■ millestki piiravast, takistavast vaba või vabaks, ligipääsetav või ligipääsetavaks
▫ Rand on tuultele lahti.
▫ Vabas maailmas on parimatele kõik teed lahti.
■ (seadmete kohta:) sisselülitatud olekus või olekusse
▫ Meil on televiisor lahti ainult hilisõhtul.
2 haardest või kinnitusest ära, millegi küljest lahku või lahus
▫ Laps lasi käest lahti.
▫ Jää murdus kaldast lahti.
▫ Taigent sõtku niikaua, kuni ta käte küljest lahti lööb.
▫ Kassil on karv lahti.
■ eemal või eemale, teatud vahemaa taga või taha
▫ Kilomeeter hiljem rebis etiooplane end teistest lahti ja suutis üksinda kuni lõpuni ees joosta.
3 kokkupandud olekust, koost laiali, lõdvamal või lõdvemale, nii et endine kuju ning mõõtmed hrl muutuvad
⇔ kokku
▫ Liblikas lõi tiivad lahti.
▫ Naine laotas rannalina liivale lahti.
▫ Ma ei saa sõlme lahti.
■ (seadmete, mööbli, toidu vm kohta:) osadeks, detailideks või tükkideks (eraldatuna)
▫ Et saada selgusele, tuleb mootor lahti võtta ja hoolega üle vaadata.
▫ Tort lõigati lahti.
■ (probleemi, teema vm sisu, olemuse avamise kohta, põhjalikuma, detailsema selgituse kohta)
▫ Kas te seletaksite lahti, mida see tähendab?
▫ Projekti eelarvet koostades tuleb kulutused hästi täpselt lahti kirjutada.
4 kellestki või millestki vaba või vabaks; kuskilt, mingist olukorrast vaba või vabaks
▫ Täna õnne, et temast lahti oled!
■ mingist asutusest, ametikohalt, töölt, kohustusest vaba või vabaks
▫ Täna saan koolist lahti kell kaks.
▫ Jääb mulje, et keegi tahab rektorit ametipostilt lahti kangutada.
▫ Ta võttis end töölt lahti, et lapselast hoidma jääda.
■ vanglast, kinnipidamiskohast vaba või vabaks
▫ Mees sai paar aastat lahti olla, siis pandi jälle kinni.
5 (mingi tegevusega või selle algusega, puhkemisega või juhtumisega seoses)
▫ Naised lõid tantsu lahti.
▫ Õhtul läks lastel mürgliks lahti.
▫ Hommikuks oligi vihm lahti.
▫ Tal on iga väikse asja peale kohe nutt lahti.
▫ Saun võttis higi lahti.
▫ Mis lahti?
6 (kiirenenud roojaerituse, kõhulahtisuse kohta)
▫ Kõht on lahti.
7 heasse või normaalsesse vormi või sellises vormis
▫ Korvpalluritel oli mängudes kahenädalane paus, tänasel kohtumisel said mehed end lahti mängida.
– VÄLJENDID: lahti monteerima, lahti rulluma, lahti lukustama, lahti siduma, lahti rõivastama, kõht on lahti, lahti rabelema, lahti ühendama, lahti nööpima, registreid lahti lööma, lahti pääsema, lahti raputama, lahti ütlema, lahti pakkima, lahti keerama, lahti korkima, lahti muukima, lahti paiskuma, lahti päästma, lahti jääma, lahti harutama, lahti kirjutama, käsi lahti lööma, lahti lõikama, lahti võtma, lahti riietuma, silmi ja kõrvu lahti hoidma, lahti saama, lahti murduma, lahti unustama, lahti murdma, lahti tollima, lahti leotama, lahti voltima, lahti sulatama, lahti rullima, lahti mõtestama, nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti, lahti lööma, lahti minema, lahti mängima, lahti rääkima, lahti laskma, pulkadeks lahti võtma, lahti tõmbama, lahti kloppima, lahti sulama, lahti rõivastuma, lahti riietama, lahti lammutama, lahti jätma, lahti köitma, liimist lahti, lahti vahetama, silmi lahti hoidma, lahti haakima, lahti sõlmima, otsa lahti tegema, silmad lähevad lahti, lahti tulema, lahti tegema, silmad-kõrvad lahti, lahti nöörima, lahti kiskuma, lahti hargnema, haavu lahti kiskuma, ots on lahti, lahti käima, nokka lahti tegema, lahti vajuma, lahti logisema, põrgu on lahti, häält lahti laulma, kõrvu lahti hoidma
suund
▫ Igas suunas laius meri.
▫ Tuul on tugev, muutliku suunaga.
▫ Peale väikest lõunat sai suund võetud Tudusoo metsaonni.
▫ Bussi kesklinna suunal tuleb üks peatus juurde.
▫ Liikumissuund.
▫ Lõunasuund.
■ (märguanne sõiduvahendi liikumisteekonna muutuse kohta:) sisselülitatud suunatuli või märguanne käega
▫ Iga kolmas ei näita suunda.
■ (geomeetrias:) üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest
▫ Vektor on suunaga varustatud lõik.
2 teatud püüdlus, mingi tegevuse, pürgimuse kavatsus või siht, selle iseloomulikud tunnused, (kitsam) kallak vms
= suundumus
▫ Kas ma mõtlen vales suunas?
▫ Üldine suund näib olevat anda igaühele natuke.
▫ Noor daam oli võtnud kindla suuna ärile.
▫ Riigil pole alust oma välispoliitilist suunda muuta.
▫ Tegevussuund.
▫ Ärisuund.
■ (kirjanduses, kunstis vm ühiskonnas:) eriilmeline, oma tõekspidamiste ja väljendusvahenditega ajajärk, koolkond, rühmitus vms
▫ 20. sajandi maailmakirjanduse voolud ja suunad.
▫ Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund.
■ millegi mõjupiirkond, koht, kust mingi mõju tuleb või koht, kuhu miski on sihitud
▫ Eesti peab vastu seisma nii ida kui lääne suunalt tulevale survele.
◊ laensõna soome suunta 'suund' (soome ja karjala keeles vana balti laen, vrd leedu siunta 'saatmine')
M
‹s› 1 ümbruse, objektide, ilmakaarte vms järgi orienteeritud mõtteline joon; selline tee, (mõtteline) joon vms, mida mööda miski kuhugi liigub või kulgeb▫ Igas suunas laius meri.
▫ Tuul on tugev, muutliku suunaga.
▫ Peale väikest lõunat sai suund võetud Tudusoo metsaonni.
▫ Bussi kesklinna suunal tuleb üks peatus juurde.
▫ Liikumissuund.
▫ Lõunasuund.
■ (märguanne sõiduvahendi liikumisteekonna muutuse kohta:) sisselülitatud suunatuli või märguanne käega
▫ Iga kolmas ei näita suunda.
■ (geomeetrias:) üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest
▫ Vektor on suunaga varustatud lõik.
2 teatud püüdlus, mingi tegevuse, pürgimuse kavatsus või siht, selle iseloomulikud tunnused, (kitsam) kallak vms
= suundumus
▫ Kas ma mõtlen vales suunas?
▫ Üldine suund näib olevat anda igaühele natuke.
▫ Noor daam oli võtnud kindla suuna ärile.
▫ Riigil pole alust oma välispoliitilist suunda muuta.
▫ Tegevussuund.
▫ Ärisuund.
■ (kirjanduses, kunstis vm ühiskonnas:) eriilmeline, oma tõekspidamiste ja väljendusvahenditega ajajärk, koolkond, rühmitus vms
▫ 20. sajandi maailmakirjanduse voolud ja suunad.
▫ Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund.
■ millegi mõjupiirkond, koht, kust mingi mõju tuleb või koht, kuhu miski on sihitud
▫ Eesti peab vastu seisma nii ida kui lääne suunalt tulevale survele.
◊ laensõna soome suunta 'suund' (soome ja karjala keeles vana balti laen, vrd leedu siunta 'saatmine')
