[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
härratamaM
kõnetamisel härraks nimetama ‣
VÕRDLE preilitama ‣
prouatama ▫
Mõnele kohe meeldib kõiki härratada ja prouatada.
käratamaM
kellelegi midagi ägedalt või kurja (valju) häälega ütlema;
järsku karmilt käsutama ▫
Isa käratas, et ta rahule jäetaks.
▫
„Seis!” käratas politseiülem.
laratamaM
(vedeliku) kukkumise, langemise heli tekitama, sel viisil midagi tegema ▫
Enn korjas suhu sülge ja laratas selle kaugele.
möiratamaM
korraks, lühidalt möirgama ▫
Mootor möiratas ja lennuk hakkas liikuma.
– SEOTUD SÕNAD:
möiratus ‹
s›
naeratamaM
ülespoole pööratud suunurkadega, sellest tekkiva näoilmega head tuju, lahkust, rahulolu (harvemini mõnd vastupidist tunnet) väljendama ▫
Laps naeratab unes.
▫
Proua, millal te viimati naeratasite? ▫
Neiu naeratas omaette.
■
(päikese paistmise kohta) ▫
Peale mitmepäevast vihmasadu naeratas taas päike.
siratamaM
korraks, lühidalt sätendama lööma, korraks vilkuma ▫
Silmist siratas sädemeid.
säratamaM
särama panema;
(korraks) särama lööma =
särahtama ▫
Õhtupäike säratas liustikke.
▫
Kaugtulede vihus säratasid rohelised silmad.
uratamaM
korraks ebamääraselt häälitsema;
urisedes või pahuralt midagi ütlema =
urahtama ▫
Telekas näidati koopainimesi, kes räägivad uratades ja üksikuid silpe kasutades.
■
sellist heli tekitama =
urahtama ▫
Võimas mootor uratas vaikselt.
– SEOTUD SÕNAD:
urahtus ‹
s›,
uratus ‹
s›
◊
laensõna soome urahtaa 'uratama'
‣ August Annist 1922
väratamaM
korraks värisema, kergelt võpatama =
värahtama ▫
Küünlaleek väratas hetkeks.
■
(hääle kohta:) korraks värisema, ebakindel olema, katkema =
värahtama ▫
Poiss teatas hääle väratades kurba uudist.
– SEOTUD SÕNAD:
väratus ‹
s›
vääratamaM
õigest asendist kogemata välja minema, õigest suunast kõrvale või mööda sattuma;
pisut valesti minema, eksima ▫
Kirurgi käsi ei tohi vääratada.
▫
Laulja hääl ei vääratanud.
– SEOTUD SÕNAD:
vääratus ‹
s›
äratamaM
1 uneseisundist ärkvele ajama, virguma panema =
üles ajama (
1. täh),
üles äratama ▫
Lapsed äratati ärasõidupäeval väga vara.
■
teadvuseta olekust toibutama, teadvusele tooma =
üles äratama ▫
Haiget hakati narkoosist äratama.
■
kedagi või midagi tardunud, soikunud vms olekust välja tooma, ärksaks, virgeks, teovõimeliseks muutma =
üles äratama ▫
Karjatus äratas mu mõtteist.
2 mingit tunnet, suhtumist vms tekitama ▫
Üleskutse äratas tähelepanu.
▫
Filmitutvustus äratab huvi.
▫
Tema nimetamine aasta inimeseks äratas vastakaid tundeid.