[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
à [a]
(kaalu, hulga, hinna puhul:) igaüks
▫ Kolm raamatut à 5 eurot.
(kaalu, hulga, hinna puhul:) igaüks
▫ Kolm raamatut à 5 eurot.
Å (tähis)
füüsika ongström
füüsika ongström
õ [õõ]
eesti tähestiku täht; vastav häälik
eesti tähestiku täht; vastav häälik
õa (lühend)
õppeaasta
▫ 2010/2011. õa on koolis 1009 õpilast ja 68 õpetajat.
õppeaasta
▫ 2010/2011. õa on koolis 1009 õpilast ja 68 õpetajat.
õk ‹interj›
annab edasi (purjus) inimese luksumishäälitsust
= hõk, hõkk, õkk
▫ Mina vastasin ainult õk, õk, õk.
annab edasi (purjus) inimese luksumishäälitsust
= hõk, hõkk, õkk
▫ Mina vastasin ainult õk, õk, õk.
õp (lühend)
õpetaja
▫ Toomkoguduse õp August Pähn.
▫ Reaalkooli 12. kl, õp Mart Kuurme.
õpetaja
▫ Toomkoguduse õp August Pähn.
▫ Reaalkooli 12. kl, õp Mart Kuurme.
õu
= hoov (1. täh)
▫ Lapsed tegid õuele lumememme.
▫ Koduõu.
▫ Taluõu.
▫ Kooliõu.
■ õues ‹ka vormides õue, õuest› vabas õhus, mitte siseruumis, (majast) väljas
▫ Pakane paukus õues.
▫ Ravisime veel paar päeva ja alles siis läksime õue.
▫ Last oli raske õuest tuppa saada.
2 vananenud õukond, hoovkond
= hoov (2. täh)
◊ põlissõna uurali: soome ovi 'uks', mansi āwi 'uks, värav', kamassi āje 'uks'. Sõna põline tähendus on 'uks'
M
‹s› 1 tara, müüri või hoonetega ümbritsetud ala; ala elamu ja kõrvalhoonete vahel= hoov (1. täh)
▫ Lapsed tegid õuele lumememme.
▫ Koduõu.
▫ Taluõu.
▫ Kooliõu.
■ õues ‹ka vormides õue, õuest› vabas õhus, mitte siseruumis, (majast) väljas
▫ Pakane paukus õues.
▫ Ravisime veel paar päeva ja alles siis läksime õue.
▫ Last oli raske õuest tuppa saada.
2 vananenud õukond, hoovkond
= hoov (2. täh)
◊ põlissõna uurali: soome ovi 'uks', mansi āwi 'uks, värav', kamassi āje 'uks'. Sõna põline tähendus on 'uks'
ä [ää]
eesti tähestiku täht; vastav häälik
eesti tähestiku täht; vastav häälik
äh
= ähh, ääh
▫ Äh pangad või asjad!
▫ Ta on mul esimene, teine, kolmas ..., äh ei mäletagi, mitmes naine.
▫ Äh, pole siin nii hullu midagi.
2 ‹adv› kõnekeelne küsilauses kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana
= ah (2. täh), ahh (2. täh)
▫ Sada aastat on möödas, äh?
M
1 ‹interj hrl lause algul› väljendab ja rõhutab halvakspanu, kurtmist, ükskõiksust, rahulolu vms= ähh, ääh
▫ Äh pangad või asjad!
▫ Ta on mul esimene, teine, kolmas ..., äh ei mäletagi, mitmes naine.
▫ Äh, pole siin nii hullu midagi.
2 ‹adv› kõnekeelne küsilauses kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana
= ah (2. täh), ahh (2. täh)
▫ Sada aastat on möödas, äh?
äi
▫ Äi suri ja ämm jäi üksi.
◊ põlissõna läänemeresoome-permi: soome äijä 'vanamees; mees; abielumees', saami áddjá 'vanaisa, taat; vanamees', udmurdi aji̮ 'isa; isane'
M
‹s› mehe- või naiseisa▫ Äi suri ja ämm jäi üksi.
◊ põlissõna läänemeresoome-permi: soome äijä 'vanamees; mees; abielumees', saami áddjá 'vanaisa, taat; vanamees', udmurdi aji̮ 'isa; isane'
ää ‹interj›
annab edasi hrl lapse nutuhäält
▫ Mul pole enam muna, ää-ää-ää!
annab edasi hrl lapse nutuhäält
▫ Mul pole enam muna, ää-ää-ää!
ö [öö]
eesti tähestiku täht; vastav häälik
eesti tähestiku täht; vastav häälik
öö
▫ Veetsin enne eksamit unetu öö.
▫ Isa suri ööl vastu laupäeva.
▫ Jõudsime koju hommikupoole ööd.
▫ Sügisöö.
▫ Tuisuöö.
◊ põlissõna soome-ugri: soome yö 'öö', udmurdi uj 'öö', ungari éj 'öö'
M
‹s› õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast, hrl magamise aeg; päikeseloojaku ja -tõusu vaheline ajavahemik▫ Veetsin enne eksamit unetu öö.
▫ Isa suri ööl vastu laupäeva.
▫ Jõudsime koju hommikupoole ööd.
▫ Sügisöö.
▫ Tuisuöö.
◊ põlissõna soome-ugri: soome yö 'öö', udmurdi uj 'öö', ungari éj 'öö'
ü [üü]
eesti tähestiku täht; vastav häälik
eesti tähestiku täht; vastav häälik
