[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
kits
▫ Pererahvas lüpsab kitse kaks korda päevas.
○ Ladina termin Capra, Ladina termin Capra hircus
■ metskits
▫ Külm talv on kitsede arvukust meie metsades vähendanud.
2 ‹ka suure algustähega› Hiina astroloogias üks kaheteistkümnest loomamärgist, mis mõjutab ja tähistab teatavat aastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi; lamba- ehk kitseaastal sündinu
= lammas (2. täh)
3 släng see, kes teis(t)e peale kaebab või üles annab, koputaja
▫ Teadsime, et vanamees võib isale kohemaid kõne teha, selles osas olid nad siin külas kõik ühesugused kitsed.
4 (koolivõimlemises:) nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist toenghüpete sooritamiseks
▫ Kõik õpilased hüppasid puhtalt üle kitse.
5 (vanasti ehitusel:) raam telliste kandmiseks seljal
◊ laensõna saksa Kitze 'kitsetall'
M
‹s› 1 veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja; hrl vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks▫ Pererahvas lüpsab kitse kaks korda päevas.
○ Ladina termin Capra, Ladina termin Capra hircus
■ metskits
▫ Külm talv on kitsede arvukust meie metsades vähendanud.
2 ‹ka suure algustähega› Hiina astroloogias üks kaheteistkümnest loomamärgist, mis mõjutab ja tähistab teatavat aastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi; lamba- ehk kitseaastal sündinu
= lammas (2. täh)
3 släng see, kes teis(t)e peale kaebab või üles annab, koputaja
▫ Teadsime, et vanamees võib isale kohemaid kõne teha, selles osas olid nad siin külas kõik ühesugused kitsed.
4 (koolivõimlemises:) nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist toenghüpete sooritamiseks
▫ Kõik õpilased hüppasid puhtalt üle kitse.
5 (vanasti ehitusel:) raam telliste kandmiseks seljal
◊ laensõna saksa Kitze 'kitsetall'
lits
▫ Ta on üks lahke naine, et mitte öelda lits.
■ litsides ‹ka vormis litsidesse› ühe õhtu seksuaalpartnerit otsimas, lõbunaiste juures
▫ Käisid jälle laaberdamas ja litsides!?
▫ Mehed läksid litsidesse.
■ (sõimu- või kirumissõnana)
▫ Kuradi lits, kus sa hulkusid?
▫ Ah sa vana lits, kui valus on!
■ ‹adj› kõnekeelne paheliste elukommetega
▫ Võttis litsi naise.
▫ Mannil on lits mees.
■ ‹adj› kõnekeelne kehv, vilets
▫ Lits lugu, et raha otsas!
M
‹s› halvustav paheliste elukommetega, liiderlik naine; prostituut, lõbunaine▫ Ta on üks lahke naine, et mitte öelda lits.
■ litsides ‹ka vormis litsidesse› ühe õhtu seksuaalpartnerit otsimas, lõbunaiste juures
▫ Käisid jälle laaberdamas ja litsides!?
▫ Mehed läksid litsidesse.
■ (sõimu- või kirumissõnana)
▫ Kuradi lits, kus sa hulkusid?
▫ Ah sa vana lits, kui valus on!
■ ‹adj› kõnekeelne paheliste elukommetega
▫ Võttis litsi naise.
▫ Mannil on lits mees.
■ ‹adj› kõnekeelne kehv, vilets
▫ Lits lugu, et raha otsas!
– VÄLJENDID: litsi lööma, hädas nagu lits lapsega
pits1
▫ Pluus on kaunistatud musta pitsi ja pärlitega.
▫ Heegeldatud pits.
▫ Värviline setu pits.
◊ laensõna saksa Spitze 'pits' (omadussõnast spitz 'terav')
M
‹s› mustriline võrkkudum (ääristava kaunistava ribana või kaunistava esemena, ka kangana)▫ Pluus on kaunistatud musta pitsi ja pärlitega.
▫ Heegeldatud pits.
▫ Värviline setu pits.
◊ laensõna saksa Spitze 'pits' (omadussõnast spitz 'terav')
pits2
▫ Viinapits.
■ pitsitäis; selline kogus (alkohoolset) jooki
▫ Pits viina maksab kolm eurot.
▫ Üldiselt ma üle kahe pitsi ei võta.
◊ laensõna baltisaksa Spitzglas 'napsiklaas'
M
‹s› väike napsiklaas▫ Viinapits.
■ pitsitäis; selline kogus (alkohoolset) jooki
▫ Pits viina maksab kolm eurot.
▫ Üldiselt ma üle kahe pitsi ei võta.
◊ laensõna baltisaksa Spitzglas 'napsiklaas'
– VÄLJENDID: ei sülita pitsi
pits3
= piibupits, lips2, piibulips
■ pikk ja peenike torukujuline ese sigari, sigareti vm suitsu hoidmiseks suitsetamisel
= suitsupits
▫ Tubakapits.
2 õngeridvale vastupidavuseks külge kinnitatav vetruv peen ots
= ridvapits
■ jalatsi ninaots, pealsete eesmine osa
◊ laensõna saksa Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja'
M
‹s› 1 piibuvarre peenem, suhu käiv osa= piibupits, lips2, piibulips
■ pikk ja peenike torukujuline ese sigari, sigareti vm suitsu hoidmiseks suitsetamisel
= suitsupits
▫ Tubakapits.
2 õngeridvale vastupidavuseks külge kinnitatav vetruv peen ots
= ridvapits
■ jalatsi ninaots, pealsete eesmine osa
◊ laensõna saksa Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja'
sits
= sitsiriie, sitsriie
▫ Sitsist kleit.
◊ laensõna saksa Zitz vananenud 'sits' < hollandi sits, chits 'sits' < inglise chintz 'sits' < hindi chīnt 'sits'
M
‹s› õhuke trükitud mustriga või ühevärviline lihtne puuvillane kangas= sitsiriie, sitsriie
▫ Sitsist kleit.
◊ laensõna saksa Zitz vananenud 'sits' < hollandi sits, chits 'sits' < inglise chintz 'sits' < hindi chīnt 'sits'
– VÄLJENDID: sitsid ja satsid
tits
▫ Vagunis tungeldi, tallati jalgel ja hoiti sinust nagu titsist kinni.
◊ laensõna saksa Stütze 'tugi' (sõnast stützen 'toetama')
M
‹s› vananenud tugipuu▫ Vagunis tungeldi, tallati jalgel ja hoiti sinust nagu titsist kinni.
◊ laensõna saksa Stütze 'tugi' (sõnast stützen 'toetama')
vits
▫ Orus ei kasva vitsagi, millest korvi punuda.
■ (vitstega löömise, ka muu karistuse kohta)
▫ Küll need vitsad ükskord temalegi tulevad!
▫ Mäe Mardile otsustati anda viisteist hoopi vitsa.
2 painduvast oksast või metalliribast käänatud võru millegi (nt puunõu) kooshoidmiseks
= vitsavõru
▫ Puuvits.
M
‹s› 1 peen painduv oks, võrse või võsu (nt punumiseks, kinnitamiseks, löömiseks)▫ Orus ei kasva vitsagi, millest korvi punuda.
■ (vitstega löömise, ka muu karistuse kohta)
▫ Küll need vitsad ükskord temalegi tulevad!
▫ Mäe Mardile otsustati anda viisteist hoopi vitsa.
2 painduvast oksast või metalliribast käänatud võru millegi (nt puunõu) kooshoidmiseks
= vitsavõru
▫ Puuvits.
õies ‹adv›
seotud sõnaga õide
(lillede, taimede kohta:) õitsemas, õitsvas olekus
▫ Nartsissid on juba õies.
■ heas, õnnelikus seisus, edenemas
▫ Täies õies majandus.
seotud sõnaga õide
(lillede, taimede kohta:) õitsemas, õitsvas olekus
▫ Nartsissid on juba õies.
■ heas, õnnelikus seisus, edenemas
▫ Täies õies majandus.
õis
▫ Roosade õitega roosisort.
▫ Mõningaid õisi kõlbab panna salatitesse.
▫ Õunapuud puhkesid õide.
▫ Roosiõis.
▫ Kirsiõis.
■ see koos varrega lõigatult, nt kingitusena
▫ Kas kinkida suur kimp või mõned õied?
■ õiekujuline kaunistus- või kujunduselement
= lilleõis
▫ Õied on tikitud mulineega.
M
‹s› taime hrl silmapaistvaim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ▫ Roosade õitega roosisort.
▫ Mõningaid õisi kõlbab panna salatitesse.
▫ Õunapuud puhkesid õide.
▫ Roosiõis.
▫ Kirsiõis.
■ see koos varrega lõigatult, nt kingitusena
▫ Kas kinkida suur kimp või mõned õied?
■ õiekujuline kaunistus- või kujunduselement
= lilleõis
▫ Õied on tikitud mulineega.
õite ‹adv›
murdesõna üsna, väga
▫ Õite palavaks läheb.
murdesõna üsna, väga
▫ Õite palavaks läheb.
õlts ‹s›
kõnekeelne õlu
▫ Ta võttis sõpradega ühe õltsi.
kõnekeelne õlu
▫ Ta võttis sõpradega ühe õltsi.
õõts
= õõtse
▫ Meri hakkab vaikselt üles-alla käima ja siis see õõts läheb järjest suuremaks.
M
‹s› harv õõtsumine= õõtse
▫ Meri hakkab vaikselt üles-alla käima ja siis see õõts läheb järjest suuremaks.
