[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
kitsM
‹
s›
1 veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja;
hrl vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks ▫
Pererahvas lüpsab kitse kaks korda päevas.
○
Ladina termin Capra, Ladina termin Capra hircus ■
metskits ▫
Külm talv on kitsede arvukust meie metsades vähendanud.
2 ‹
ka suure algustähega›
Hiina astroloogias üks kaheteistkümnest loomamärgist, mis mõjutab ja tähistab teatavat aastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi;
lamba- ehk kitseaastal sündinu =
lammas (
2. täh)
3 släng see, kes teis(t)e peale kaebab või üles annab, koputaja ▫
Teadsime, et vanamees võib isale kohemaid kõne teha, selles osas olid nad siin külas kõik ühesugused kitsed.
4 (koolivõimlemises:) nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist toenghüpete sooritamiseks ▫
Kõik õpilased hüppasid puhtalt üle kitse.
5 (vanasti ehitusel:) raam telliste kandmiseks seljal◊
laensõna saksa Kitze 'kitsetall'
litsM
‹
s›
halvustav paheliste elukommetega, liiderlik naine;
prostituut, lõbunaine ▫
Ta on üks lahke naine, et mitte öelda lits.
■
litsides ‹
ka vormis litsidesse›
ühe õhtu seksuaalpartnerit otsimas, lõbunaiste juures ▫
Käisid jälle laaberdamas ja litsides!? ▫
Mehed läksid litsidesse.
■
(sõimu- või kirumissõnana) ▫
Kuradi lits, kus sa hulkusid? ▫
Ah sa vana lits, kui valus on! ■ ‹
adj›
kõnekeelne paheliste elukommetega ▫
Võttis litsi naise.
▫
Mannil on lits mees.
■ ‹
adj›
kõnekeelne kehv, vilets ▫
Lits lugu, et raha otsas!
pits1M
‹
s›
mustriline võrkkudum (ääristava kaunistava ribana või kaunistava esemena, ka kangana) ▫
Pluus on kaunistatud musta pitsi ja pärlitega.
▫
Heegeldatud pits.
▫
Värviline setu pits.
◊
laensõna saksa Spitze 'pits' (omadussõnast spitz 'terav')
pits2M
‹
s›
väike napsiklaas ▫
Viinapits.
■
pitsitäis;
selline kogus (alkohoolset) jooki ▫
Pits viina maksab kolm eurot.
▫
Üldiselt ma üle kahe pitsi ei võta.
◊
laensõna baltisaksa Spitzglas 'napsiklaas'
pits3M
‹
s›
1 piibuvarre peenem, suhu käiv osa =
piibupits,
lips2,
piibulips ■
pikk ja peenike torukujuline ese sigari, sigareti vm suitsu hoidmiseks suitsetamisel =
suitsupits ▫
Tubakapits.
2 õngeridvale vastupidavuseks külge kinnitatav vetruv peen ots =
ridvapits ■
jalatsi ninaots, pealsete eesmine osa◊
laensõna saksa Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja'
sitsM
‹
s›
õhuke trükitud mustriga või ühevärviline lihtne puuvillane kangas =
sitsiriie,
sitsriie ▫
Sitsist kleit.
◊
laensõna saksa Zitz vananenud 'sits' < hollandi sits, chits 'sits' < inglise chintz 'sits' < hindi chīnt 'sits'
titsM
‹
s›
vananenud tugipuu ▫
Vagunis tungeldi, tallati jalgel ja hoiti sinust nagu titsist kinni.
◊
laensõna saksa Stütze 'tugi' (sõnast stützen 'toetama')
vitsM
‹
s›
1 peen painduv oks, võrse või võsu (nt punumiseks, kinnitamiseks, löömiseks) ▫
Orus ei kasva vitsagi, millest korvi punuda.
■
(vitstega löömise, ka muu karistuse kohta) ▫
Küll need vitsad ükskord temalegi tulevad! ▫
Mäe Mardile otsustati anda viisteist hoopi vitsa.
2 painduvast oksast või metalliribast käänatud võru millegi (nt puunõu) kooshoidmiseks =
vitsavõru ▫
Puuvits.
õies ‹
adv›
seotud sõnaga
õide (lillede, taimede kohta:) õitsemas, õitsvas olekus ▫
Nartsissid on juba õies.
■
heas, õnnelikus seisus, edenemas ▫
Täies õies majandus.
õisM
‹
s›
taime hrl silmapaistvaim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ ▫
Roosade õitega roosisort.
▫
Mõningaid õisi kõlbab panna salatitesse.
▫
Õunapuud puhkesid õide.
▫
Roosiõis.
▫
Kirsiõis.
■
see koos varrega lõigatult, nt kingitusena ▫
Kas kinkida suur kimp või mõned õied? ■
õiekujuline kaunistus- või kujunduselement =
lilleõis ▫
Õied on tikitud mulineega.
õite ‹adv›
murdesõna üsna, väga
▫ Õite palavaks läheb.
õlts ‹s›
kõnekeelne õlu
▫ Ta võttis sõpradega ühe õltsi.
õõtsM
‹
s›
harv õõtsumine =
õõtse ▫
Meri hakkab vaikselt üles-alla käima ja siis see õõts läheb järjest suuremaks.