‹adj› 1selline, mille vastasküljed või -pinnad on üksteisele suhteliselt lähedal, väikese ristlõikepinnaga ⇔ paks (1. täh) ▫ Õhuke jää. ▫ Õhukesed pannkoogid. ▫ Lõika õunad õhukesteks viiludeks. ▫ Tal on õhukesed huuled. ■ (kergest materjalist riideeseme või tekstiili kohta) ▫ Õhuke kleit. ▫ Inimesed käivad veel õhukestes riietes, kuigi ilm on jahedamaks läinud. ▫ Õhuke tekk. ■ (raamatu vm kohta:) väikese lehekülgede arvuga ▫ Õhuke kaustik. 2(juuste vm karvakasvu kohta:) hõre ja peenikestest osadest koosnev, koguselt vähene ▫ Õhukeste juuste sättimisel on abiks mitmed vahud. 3(veini kohta:) vedela konsistentsiga, kerge ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soomeohut 'õhuke; peenike, kitsas', isuriohukkain 'õhuke', vadjaõhud 'õhuke'