[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit
aade
▫ Parteijuht vahetas õilsad aated ärihuvide vastu.
◊ laensõna soome aate 'idee'
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› ülev, paleuslik juhtmõte või idee▫ Parteijuht vahetas õilsad aated ärihuvide vastu.
◊ laensõna soome aate 'idee'
‣ Ado Grenzstein 1883
aateline
▫ Aateline inimene.
■ aadetesse puutuv, nendega seotud
▫ Aatelised lahkarvamused.
– SEOTUD SÕNAD: aateliselt ‹adv›, aatelisus ‹s›
◊ laensõna soome aatteellinen 'ideeline, aateline' (sõnast aate 'idee')
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹adj› aadetest lähtuv, neid tähtsaks pidav▫ Aateline inimene.
■ aadetesse puutuv, nendega seotud
▫ Aatelised lahkarvamused.
– SEOTUD SÕNAD: aateliselt ‹adv›, aatelisus ‹s›
◊ laensõna soome aatteellinen 'ideeline, aateline' (sõnast aate 'idee')
‣ Ado Grenzstein 1884
ajakirjandus
▫ Õpime uuriva ajakirjanduse aluseid.
▫ Rahvuslik ajakirjandus.
■ uudiseid vahendavad väljaanded, tele- või raadiosaated kogumina; neis töötavad ajakirjanikud, reporterid
= press1
▫ Ajakirjandus ennustas valitsuskriisi puhkemist.
▫ Ärge uskuge, mida ajakirjandus kirjutab.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
M
aktuaalse informatsiooni kogumine ja esitamine perioodikaväljaannete, raadio, televisiooni vm vahendusel▫ Õpime uuriva ajakirjanduse aluseid.
▫ Rahvuslik ajakirjandus.
■ uudiseid vahendavad väljaanded, tele- või raadiosaated kogumina; neis töötavad ajakirjanikud, reporterid
= press1
▫ Ajakirjandus ennustas valitsuskriisi puhkemist.
▫ Ärge uskuge, mida ajakirjandus kirjutab.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
algupärand
▫ Hooaja repertuaaris on ka eesti algupärandite esmalavastusi.
▫ Tõlkes on suur osa algupärandi vargaargoost ilmselt vastete puudumisel kõnekeelde ümber pandud.
◊ kirjakeele sõna Sõnast algupärane
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› teos oma algkeeles või sellisel kujul, nagu autor on selle loonud (vastandina tõlkele, koopiale vms), nt algupärane näidend▫ Hooaja repertuaaris on ka eesti algupärandite esmalavastusi.
▫ Tõlkes on suur osa algupärandi vargaargoost ilmselt vastete puudumisel kõnekeelde ümber pandud.
◊ kirjakeele sõna Sõnast algupärane
‣ Ado Grenzstein 1884
algupärane
= originaalne
▫ Algupärane kirjandus.
▫ Lossi parki selle algupärasel baroksel kujul pole keegi näinud.
■ teistest erinev, uudne, omapärane või eriline
= originaalne
▫ Sageli annavad just pisidetailid hoonele algupärase ilme.
– SEOTUD SÕNAD: algupäraselt ‹adv›
◊ laensõna soome alkuperäinen 'algupärane, põline; iseseisev, omapärane'
‣ Ado Grenzstein 1881
M
‹adj› (teose vm loodu kohta:) alguses, algul olnud või iseseisvalt loodud, mitte järele tehtud= originaalne
▫ Algupärane kirjandus.
▫ Lossi parki selle algupärasel baroksel kujul pole keegi näinud.
■ teistest erinev, uudne, omapärane või eriline
= originaalne
▫ Sageli annavad just pisidetailid hoonele algupärase ilme.
– SEOTUD SÕNAD: algupäraselt ‹adv›
◊ laensõna soome alkuperäinen 'algupärane, põline; iseseisev, omapärane'
‣ Ado Grenzstein 1881
arvustus
▫ Kiitvaid arvustusi kogunud dokumentaalfilmi „Päkapikudisko” näidati kinos.
▫ Kuidas sulle kogumiku kohta ilmunud arvustused on meeldinud?
▫ Kontserdiarvustus.
▫ Filmiarvustus.
2 kellele või millelegi hinnangu andmine, kritiseerimine
▫ Jutlustasin ja laulsin liturgia, millele järgnes lõunalauas heatahtlik arvustus.
– SEOTUD SÕNAD: arvustuslik ‹adj›
◊ kirjakeele sõna Soome arvustelu eeskujul
‣ Ado Grenzstein 1882
M
‹s› 1 (kirjalik) hinnang kirjandus-, kunsti- vm loomingu kohta▫ Kiitvaid arvustusi kogunud dokumentaalfilmi „Päkapikudisko” näidati kinos.
▫ Kuidas sulle kogumiku kohta ilmunud arvustused on meeldinud?
▫ Kontserdiarvustus.
▫ Filmiarvustus.
2 kellele või millelegi hinnangu andmine, kritiseerimine
▫ Jutlustasin ja laulsin liturgia, millele järgnes lõunalauas heatahtlik arvustus.
– SEOTUD SÕNAD: arvustuslik ‹adj›
◊ kirjakeele sõna Soome arvustelu eeskujul
‣ Ado Grenzstein 1882
– VÄLJENDID: allapoole arvustust, allpool arvustust
ebaselge
▫ Minule ei jää siin midagi ebaselgeks.
▫ Mulle on natuke ebaselge maksutulude avalikustamine.
– SEOTUD SÕNAD: ebaselgelt ‹adv›, ebaselgus ‹s›
◊ tõlkelaen soome epäselvä
‣ Ado Grenzstein 1884
M
segane, ähmane; selgusetu, arusaamatu▫ Minule ei jää siin midagi ebaselgeks.
▫ Mulle on natuke ebaselge maksutulude avalikustamine.
– SEOTUD SÕNAD: ebaselgelt ‹adv›, ebaselgus ‹s›
◊ tõlkelaen soome epäselvä
‣ Ado Grenzstein 1884
ebateadus
= pseudoteadus, libateadus
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
M
teooria ja meetodid, mida esitatakse teaduslikuna, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu, mittetõeline teadus= pseudoteadus, libateadus
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
ebatõde
▫ Kui kõik ebatõed kõrvale heita, siis jääb järgi tõde.
◊ tõlkelaen saksa Unwahrheit
‣ Ado Grenzstein 1881
M
see, mis on tõega (osaliselt) vastuolus, see, mis pole (päris) õige▫ Kui kõik ebatõed kõrvale heita, siis jääb järgi tõde.
◊ tõlkelaen saksa Unwahrheit
‣ Ado Grenzstein 1881
elujõud
▫ Mis küll annaks uut elujõudu?
▫ Eesti rahva elujõud.
▫ Terved, elujõus puud.
▫ Saarel on vanad pulmakombed veel täies elujõus.
◊ tõlkelaen saksa Lebenskraft
‣ Ado Grenzstein 1894
M
jõud elus tegutsemiseks, läbilöömiseks, toimetulemiseks; eluvõime, eluenergia▫ Mis küll annaks uut elujõudu?
▫ Eesti rahva elujõud.
▫ Terved, elujõus puud.
▫ Saarel on vanad pulmakombed veel täies elujõus.
◊ tõlkelaen saksa Lebenskraft
‣ Ado Grenzstein 1894
elund
= organ (1. täh)
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› ‹hrl mitmuses› kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesandega osa organismist (nt hingamiselund, suguelund)= organ (1. täh)
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
– VÄLJENDID: homoloogilised elundid
enamus
‣ VÕRDLE vähemus (2. täh)
▫ Riigikogu enamust nõudev hääletus.
▫ Klassis on poiste enamus.
▫ Napi enamuse saavutamisest jäi puudu kolm kohta.
2 ‹keda/mida, kellest/millest› suurem osa
= enamik
▫ Enamus koeri on tänapäeval perekoerad.
▫ Meie turustame seda, mida enamus nõuab.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› 1 arvuline ülekaal (mingi terviku või teise koosluse suhtes)‣ VÕRDLE vähemus (2. täh)
▫ Riigikogu enamust nõudev hääletus.
▫ Klassis on poiste enamus.
▫ Napi enamuse saavutamisest jäi puudu kolm kohta.
2 ‹keda/mida, kellest/millest› suurem osa
= enamik
▫ Enamus koeri on tänapäeval perekoerad.
▫ Meie turustame seda, mida enamus nõuab.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
– VÄLJENDID: absoluutne enamus
erand
▫ Ilma ühegi erandita olid kõik plaaniga nõus.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› milleski üldisest või normaalsest kõrvalekalduv või erinev nähtus, omadus, asi, isik vms▫ Ilma ühegi erandita olid kõik plaaniga nõus.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
futuristlik
▫ Uudse ühissõiduki futuristlik välimus.
■ futurismiga seotud, sellele omane
▫ Eesti futuristliku maali tähtteos Ado Vabbe „Kohvikus”.
M
‹adj› tulevikule omane või seal eksisteeriv; moodsat tehnoloogiat või kujundust kasutav▫ Uudse ühissõiduki futuristlik välimus.
■ futurismiga seotud, sellele omane
▫ Eesti futuristliku maali tähtteos Ado Vabbe „Kohvikus”.
joonestik
▫ Tumedamatest plaatidest moodustub tänaval joonestik.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
M
‹s› joonte kogum▫ Tumedamatest plaatidest moodustub tänaval joonestik.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
kaust
▫ Naine võttis kausta ja lehitses pisut.
▫ Riiulil on mõned raamatud ja palju kaustu paberitega.
■ (arvutis:) kettal või kasutajaliideses hrl hierarhiliselt paigutatud failide kogum
2 harv raamatu vm trükise formaat
▫ Suure kaustaga raamat.
3 (reel, kelgul:) jalase kohal asetsev pikipuu, mida jalasega ühendavad (puust) ristpulgad ehk kodarad
◊ laensõna balti: läti skausts '(looma)turi', murretes ka 'ristluu'. Sugulaskeeltes ja murretes reekausta tähendavale sõnale andis Ado Grenzstein 19. sajandi lõpu kirjakeeles uue, trükinduse ja paberitega seotud tähenduse; failikogumi tähendus on lisandunud 20. sajandi lõpus
M
‹s› 1 (plastist, papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega▫ Naine võttis kausta ja lehitses pisut.
▫ Riiulil on mõned raamatud ja palju kaustu paberitega.
■ (arvutis:) kettal või kasutajaliideses hrl hierarhiliselt paigutatud failide kogum
2 harv raamatu vm trükise formaat
▫ Suure kaustaga raamat.
3 (reel, kelgul:) jalase kohal asetsev pikipuu, mida jalasega ühendavad (puust) ristpulgad ehk kodarad
◊ laensõna balti: läti skausts '(looma)turi', murretes ka 'ristluu'. Sugulaskeeltes ja murretes reekausta tähendavale sõnale andis Ado Grenzstein 19. sajandi lõpu kirjakeeles uue, trükinduse ja paberitega seotud tähenduse; failikogumi tähendus on lisandunud 20. sajandi lõpus
kirjand
▫ Homseks tuleb kirjutada kirjand teemal „Mina ja minu aeg”.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› õpilase kirjeldav, jutustav või arutlev kirjutis mingil teemal kirjaliku väljendusoskuse harjutamiseks või hindamiseks▫ Homseks tuleb kirjutada kirjand teemal „Mina ja minu aeg”.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
kunstnikupale
▫ Ado Vabbe mõju Hando Mugasto kunstnikupalge kujunemisel.
M
(kunstniku eriomase loomingulaadi kohta)▫ Ado Vabbe mõju Hando Mugasto kunstnikupalge kujunemisel.
kõlakoda
◊ tõlkelaen saksa Tonhalle
‣ Ado Grenzstein 1885
M
ühe avarduva lahtise küljega kerge ehitis vabaõhukontsertideks◊ tõlkelaen saksa Tonhalle
‣ Ado Grenzstein 1885
majandus
▫ Majanduse areng.
▫ Valitsuse istungil arutati riigi majanduse olukorda.
▫ Teadmistepõhine majandus.
▫ Liberaalne majandus tähendab õhukest riiki.
■ see valdkond mõjukuse, nt sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT järgi hinnatuna (ka riiki märkivana)
▫ Hiinast sai suuruselt teine majandus maailmas.
■ seda valdkonda käsitlev eriala
▫ Ta õpib Oxfordis majandust.
◊ kirjakeele sõna Soome keele eeskujul, vrd soome talo 'maja' ja talous 'majandus'
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab kaupade ja teenuste tootmist, ostmist, müüki ja tarbimist; nende tegevuste süsteemne korraldus teatud põhimõtete alusel (riigis või laiemalt)▫ Majanduse areng.
▫ Valitsuse istungil arutati riigi majanduse olukorda.
▫ Teadmistepõhine majandus.
▫ Liberaalne majandus tähendab õhukest riiki.
■ see valdkond mõjukuse, nt sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT järgi hinnatuna (ka riiki märkivana)
▫ Hiinast sai suuruselt teine majandus maailmas.
■ seda valdkonda käsitlev eriala
▫ Ta õpib Oxfordis majandust.
◊ kirjakeele sõna Soome keele eeskujul, vrd soome talo 'maja' ja talous 'majandus'
‣ Ado Grenzstein 1884
– VÄLJENDID: avatud majandus
male
◊ tehissõna Sõnast maleva lõppsilbi eemaldamisel
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› kahe isiku sportlik lauamäng, milles kumbki mängija liigutab 16 malendit kindlatele mängureeglitele vastavalt 64 heleda ja tumeda ruuduga laual◊ tehissõna Sõnast maleva lõppsilbi eemaldamisel
‣ Ado Grenzstein 1883
malend
= malenupp
▫ Ehlvest alustab mustade malenditega.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› males tarvitatav mängunupp= malenupp
▫ Ehlvest alustab mustade malenditega.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
näidend
▫ Shakespeare'i näidendid.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› hrl laval esitamiseks mõeldud dialoogivormis kirjandusteos▫ Shakespeare'i näidendid.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
puiestik
▫ Vabaduse puiestik on linnapark, mis paikneb Tartus Emajõe paremal kaldal.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
M
‹s› puudega ala (nt (rajatud) salu, puuderohke paik)▫ Vabaduse puiestik on linnapark, mis paikneb Tartus Emajõe paremal kaldal.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
salapärane
▫ Mona Lisa salapärane naeratus.
▫ Süžee keerleb salapärase mõrva ümber.
– SEOTUD SÕNAD: salapäraselt ‹adv›, salapärasus ‹s›
◊ laensõna soome salaperäinen 'salapärane, saladuslik, mõistatuslik'
‣ Ado Johanson 1906
M
olemuselt või laadilt mõistatuslik, käsitamatu, endas saladust kätkev, teatud määral müstiline▫ Mona Lisa salapärane naeratus.
▫ Süžee keerleb salapärase mõrva ümber.
– SEOTUD SÕNAD: salapäraselt ‹adv›, salapärasus ‹s›
◊ laensõna soome salaperäinen 'salapärane, saladuslik, mõistatuslik'
‣ Ado Johanson 1906
sõnalooming
= sõnaloome
▫ Üks ilmekas sõnaloomingu näide on Ado Grenzsteini loodud „male“.
M
sõnade loomine, sõnaline looming või sel viisil loodud sõnad= sõnaloome
▫ Üks ilmekas sõnaloomingu näide on Ado Grenzsteini loodud „male“.
süvenenult
▫ Hakkasin seda süvenenult uurima.
▫ Ado muudkui vaatas süvenenult aknasse.
M
‹adv› millessegi põhjalikult keskendununa, süvenenuna▫ Hakkasin seda süvenenult uurima.
▫ Ado muudkui vaatas süvenenult aknasse.
tagajärg
▫ Põhjus ja tagajärg.
▫ Nõukogude okupatsiooni tagajärjed.
■ tagajärjel ‹mille› millegi tõttu, millestki põhjustatuna
▫ Üleujutuse tagajärjel hukkus palju inimesi.
■ tulemus, resultaat
▫ Fännid ootavad sportlastelt häid tagajärgi.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
asjaolu, nähtus, tegu, mille on esile kutsunud mingi teine asjaolu, nähtus, tegu▫ Põhjus ja tagajärg.
▫ Nõukogude okupatsiooni tagajärjed.
■ tagajärjel ‹mille› millegi tõttu, millestki põhjustatuna
▫ Üleujutuse tagajärjel hukkus palju inimesi.
■ tulemus, resultaat
▫ Fännid ootavad sportlastelt häid tagajärgi.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
tagala
▫ Nad evakueerusid tagalasse.
■ asutuste ja väeüksuste kogum ja süsteem, mille eesmärk on vägede teenindamine ning varustamine
= tagalateenistus
■ (millegi toetava, kindlustava kohta)
▫ Vanematekodu oli õppurite jaoks kindla tagala rollis.
◊ kirjakeele sõna Sõnast taga
‣ Ado Grenzstein 1910
M
‹s› sõdiva riigi ala väljaspool lahingutegevuse piirkonda▫ Nad evakueerusid tagalasse.
■ asutuste ja väeüksuste kogum ja süsteem, mille eesmärk on vägede teenindamine ning varustamine
= tagalateenistus
■ (millegi toetava, kindlustava kohta)
▫ Vanematekodu oli õppurite jaoks kindla tagala rollis.
◊ kirjakeele sõna Sõnast taga
‣ Ado Grenzstein 1910
– VÄLJENDID: tagalat kindlustama
tagurlane
= reaktsionäär
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1898
M
‹s› vanameelse, uuenduste suhtes vaenuliku poliitika elluviija= reaktsionäär
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1898
taimestik
= taimeriik (2. täh), floora
▫ Lapimaa taimestik ja loomastik.
▫ Veetaimestik.
▫ Kaldataimestik.
▫ Tundrataimestik.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
M
‹s› mingi ala, piirkonna taimed (liigid ja isendid kokku)= taimeriik (2. täh), floora
▫ Lapimaa taimestik ja loomastik.
▫ Veetaimestik.
▫ Kaldataimestik.
▫ Tundrataimestik.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
tasapind
= tasand
▫ Geodeesias on vaja teadmisi maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena.
▫ Tuuliku tiiviku tasapind seatakse töö ajaks tuule suunaga risti.
■ (ühenduses kõrgusastmetega)
= tasand
▫ Liiklus viiakse kahele tasapinnale.
▫ Klaviatuur ja hiir peaks olema ühel tasapinnal.
◊ laensõna soome tasapinta 'tasapind'
‣ Ado Grenzstein 1884
M
lihtsaim pind, kahemõõtmeline ruum, üks matemaatika algmõisteid; sile, tasane pind= tasand
▫ Geodeesias on vaja teadmisi maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide, plaanide ja profiilidena.
▫ Tuuliku tiiviku tasapind seatakse töö ajaks tuule suunaga risti.
■ (ühenduses kõrgusastmetega)
= tasand
▫ Liiklus viiakse kahele tasapinnale.
▫ Klaviatuur ja hiir peaks olema ühel tasapinnal.
◊ laensõna soome tasapinta 'tasapind'
‣ Ado Grenzstein 1884
tegelema
▫ Toivo tegeleb matemaatikaga.
▫ Firma tegeleb radiaatorite paigaldamisega.
▫ Ära tegele lollustega!
▫ Mees istus kõrtsis ja tegeles mingite oma asjadega.
■ ‹kellega› kellegi eest hoolt kandma, kellegagi suhtlema
▫ Juuksur ei tahtnud minuga tegeleda.
▫ Kes külalistega tegeleb?
– SEOTUD SÕNAD: tegelemine ‹s›
◊ kirjakeele sõna Sõnast tegema
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹millega› mingil alal või millegi kallal (pidevamalt) tegutsema või töötama; mingi tegevusega hõivatud olema, millegagi ametis olema▫ Toivo tegeleb matemaatikaga.
▫ Firma tegeleb radiaatorite paigaldamisega.
▫ Ära tegele lollustega!
▫ Mees istus kõrtsis ja tegeles mingite oma asjadega.
■ ‹kellega› kellegi eest hoolt kandma, kellegagi suhtlema
▫ Juuksur ei tahtnud minuga tegeleda.
▫ Kes külalistega tegeleb?
– SEOTUD SÕNAD: tegelemine ‹s›
◊ kirjakeele sõna Sõnast tegema
‣ Ado Grenzstein 1884
teisend
= erikuju
▫ Kivimi teisend.
▫ Ilmapuu teisendina võib kohata Elupuud.
▫ Šogi on jaapani teisend malest.
2 taimede alamliigi ja vormi vaheline liigisisene süstemaatikaüksus
= varieteet
▫ Lillkapsas ja rooskapsas on kapsa teisendid.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› 1 ‹mille› sama asja (veidi) teisiti esinev vorm või esitusviis, (teatava eripäraga) variant= erikuju
▫ Kivimi teisend.
▫ Ilmapuu teisendina võib kohata Elupuud.
▫ Šogi on jaapani teisend malest.
2 taimede alamliigi ja vormi vaheline liigisisene süstemaatikaüksus
= varieteet
▫ Lillkapsas ja rooskapsas on kapsa teisendid.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
tõusik
▫ Eestis on Ford Mondeo märk kaunis positiivne, sest tõusikud seda ei kasuta.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1909
M
‹s› eesõigustatute ning rikaste hulka tõusnud isik, kes püüab oma üleolekut näidata raha ja asjade kaudu▫ Eestis on Ford Mondeo märk kaunis positiivne, sest tõusikud seda ei kasuta.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1909
vahend
▫ Rasedust vältivad vahendid.
▫ Mees laskis näitlikuks vahendiks olnud rusika alla.
▫ Ta tegutseb vahendeid valimata.
▫ Koitõrjevahend.
■ ‹mitmuses› (raha, rahaliste ressurside kohta)
▫ Nii pikaks reisiks on rohkem vahendeid vaja.
▫ Vahendid on otsas!
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› ese, aine vm materiaalne asi, mille abil midagi tehakse või saavutatakse; tegevus, võte vm abinõu millegi saavutamiseks▫ Rasedust vältivad vahendid.
▫ Mees laskis näitlikuks vahendiks olnud rusika alla.
▫ Ta tegutseb vahendeid valimata.
▫ Koitõrjevahend.
■ ‹mitmuses› (raha, rahaliste ressurside kohta)
▫ Nii pikaks reisiks on rohkem vahendeid vaja.
▫ Vahendid on otsas!
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
– VÄLJENDID: ei vali vahendeid
vahendus
= vahetalitus
▫ Nad said kokku lepitud ka ilma vahenduseta.
▫ Firma tegevusaladeks on märgitud müük ja vahendus.
■ vahendusel ‹mille/kelle› millegi või kellegi kaudu või kaasabil
▫ Suhtleme sotsiaalmeedia vahendusel.
▫ Nad hankisid piletid reisifirma vahendusel.
2 tõlge; tõlkimine
= ümberpanek
▫ Saksa kirjandusklassiku teoste meisterlikud vahendused.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
M
‹s› 1 eri poolte kokkuviimine, vahendamine= vahetalitus
▫ Nad said kokku lepitud ka ilma vahenduseta.
▫ Firma tegevusaladeks on märgitud müük ja vahendus.
■ vahendusel ‹mille/kelle› millegi või kellegi kaudu või kaasabil
▫ Suhtleme sotsiaalmeedia vahendusel.
▫ Nad hankisid piletid reisifirma vahendusel.
2 tõlge; tõlkimine
= ümberpanek
▫ Saksa kirjandusklassiku teoste meisterlikud vahendused.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883
vangerdama
▫ Minister vangerdati teisele ametipostile.
▫ Tollal oli lihtne on varadega vangerdada ja neid peita.
■ malemängus vangerdust tegema
◊ kirjakeele sõna Sõnast vanker
‣ Ado Grenzstein 1884
M
nutikat käiku, ootamatut pööret tegema, kavalal moel tegutsema▫ Minister vangerdati teisele ametipostile.
▫ Tollal oli lihtne on varadega vangerdada ja neid peita.
■ malemängus vangerdust tegema
◊ kirjakeele sõna Sõnast vanker
‣ Ado Grenzstein 1884
vangerdus
○ HEA TEADA Kuningas käib algseisust kahe välja võrra vasakule või paremale ja vanker tõstetakse üle kuninga naaberväljale.
■ (ootamatu, pöördelise, ka kavala toimimise kohta)
▫ Mees tegi otsustava vangerduse, jättis panga ning hakkas tegelema feng shui'ga.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› (malemängus:) vastastikune kaksikkäik kuninga ja vankriga, kusjuures nendevahelised ruudud peavad olema vabad ja kuningas ei tohi olla tules○ HEA TEADA Kuningas käib algseisust kahe välja võrra vasakule või paremale ja vanker tõstetakse üle kuninga naaberväljale.
■ (ootamatu, pöördelise, ka kavala toimimise kohta)
▫ Mees tegi otsustava vangerduse, jättis panga ning hakkas tegelema feng shui'ga.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
– VÄLJENDID: lühike vangerdus, pikk vangerdus
varjustik ‹s›
varjude kogum
▫ Kas kino on kunst Jumalast või hoopis Luciferi petukaup, mis manab inimestele väära pildi tegelikkusest otsekui Platoni koopa varjustik?
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
varjude kogum
▫ Kas kino on kunst Jumalast või hoopis Luciferi petukaup, mis manab inimestele väära pildi tegelikkusest otsekui Platoni koopa varjustik?
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1881
vastand
▫ Soovmõtlemise vastandiks on reaalsusest lähtuv mõtlemine.
▫ Vennad olid iseloomult täielikud vastandid.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
M
‹s› miski või keegi oma omadustelt, laadilt või muu poolest teisest täiesti, diametraalselt erinev või või teist eitav▫ Soovmõtlemise vastandiks on reaalsusest lähtuv mõtlemine.
▫ Vennad olid iseloomult täielikud vastandid.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1884
veerg
▫ Täna kirjutab spordikommentaatori veeru Marika.
■ veerud pl trükise või selle osa proovikuju enne lõplikku trükkimist
▫ Veerud on veel lugemata.
■ ‹vormides veergudel, veergudele› (trükisõnas, hrl ajakirjanduses ilmumisega seoses)
▫ Intervjuu avaldati Sirbi veergudel.
▫ Juhtunu ei jõudnudki ajakirjanduse veergudele.
◊ kirjakeele sõna Sõnast veer
‣ Ado Grenzstein 1881
M
‹s› üksteise alla paigutatud trükiread, nendest moodustuv tulp; see ajaleheartiklina▫ Täna kirjutab spordikommentaatori veeru Marika.
■ veerud pl trükise või selle osa proovikuju enne lõplikku trükkimist
▫ Veerud on veel lugemata.
■ ‹vormides veergudel, veergudele› (trükisõnas, hrl ajakirjanduses ilmumisega seoses)
▫ Intervjuu avaldati Sirbi veergudel.
▫ Juhtunu ei jõudnudki ajakirjanduse veergudele.
◊ kirjakeele sõna Sõnast veer
‣ Ado Grenzstein 1881
äärmus
▫ Tunded möllasid äärmusest äärmusesse.
▫ Hoiuruumis vältida äärmusi – temperatuuri suured kõikumised, liigne niiskus ja väga kuiv õhk võivad taimedele saatuslikuks saada.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1901
M
‹s› mingi omaduse, olukorra, nähtuse äärmine, piiripealne aste; sellises astmes omadus, olukord, nähtus; keskteele vastanduv toimimisviis või lahendus▫ Tunded möllasid äärmusest äärmusesse.
▫ Hoiuruumis vältida äärmusi – temperatuuri suured kõikumised, liigne niiskus ja väga kuiv õhk võivad taimedele saatuslikuks saada.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1901
ülikool
▫ Stanfordi ülikool.
▫ Sind ootab ülikoolist väljaheitmine.
◊ tõlkelaen soome yliopisto
‣ Ado Grenzstein 1881
M
õppe- ja teadusasutus, kus omandatakse akadeemiline kõrgharidus ja akadeemiline kraad▫ Stanfordi ülikool.
▫ Sind ootab ülikoolist väljaheitmine.
◊ tõlkelaen soome yliopisto
‣ Ado Grenzstein 1881
ümberrahvastamine
= ümberrahvustamine
▫ Nõukogude Liidus aeti ümberrahvastamise poliitikat.
◊ tõlkelaen saksa Umnationalisierung
‣ Ado Grenzstein 1894
M
‹s› vähemusrahva sulandamine enamusrahvasse selle keele, kultuuri ja usundi pealesurumise teel, assimileerimine= ümberrahvustamine
▫ Nõukogude Liidus aeti ümberrahvastamise poliitikat.
◊ tõlkelaen saksa Umnationalisierung
‣ Ado Grenzstein 1894
ümberrahvustamine
= ümberrahvastamine
▫ Püüded eestlaste ümberrahvustamiseks kestsid kogu okupatsiooni vältel.
◊ tõlkelaen saksa Umnationalisierung
‣ Ado Grenzstein 1894
M
‹s› vähemusrahva sulandamine enamusrahvasse selle keele, kultuuri ja usundi pealesurumise teel, assimileerimine= ümberrahvastamine
▫ Püüded eestlaste ümberrahvustamiseks kestsid kogu okupatsiooni vältel.
◊ tõlkelaen saksa Umnationalisierung
‣ Ado Grenzstein 1894
