[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 211 artiklit, väljastan 50
abiM
‹
s›
1 aitamine, abistamine;
see, mis või kes aitab ▫
Ilma kõrvalise abita ta igapäevaeluga hakkama ei saa.
▫
Uus fond pakub tagastamatut abi alustavatele ettevõtjatele.
▫
Vajan dokumentide vormistamisel abi.
▫
Teiste abile ei saa loota, teen parem ise ära.
■ ‹
millest/kellest›
kergendus või kasu millestki või kellestki ▫
Rohtudest ei olnud seekord abi, haigus süvenes.
▫
Ettevaatusest oli abi, suurem õnnetus hoiti ära.
2 teatud ametitöötaja abiline ▫
Ta asus tööle vandeadvokaadi abina.
▫
Vanemabi.
▫
Nooremabi.
◊
laensõna aarja: vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
ajupestudM
‹
adj›
(inimese kohta:) iseseisva mõtlemisvõimeta, kellestki või millestki kallutatud ▫
Ajakirjanduse poolt ajupestud mõtlemisvõimetu blogija.
▫
Naiivsed ajupestud noorukid.
▫
Ma olin parteisse astudes üsna ajupestud.
algupäraM
‹
s›
see, kust või millal keegi või miski on alguse saanud või saadud =
päritolu ▫
Linnuse nime algupära ei ole teada.
▫
Meie luterlus on saksa algupära.
▫
Settelise algupäraga kivimid.
■
kellegi järglaseks olemine, kellestki põlvnemine =
päritolu ▫
Koeratõu algupära on tänapäevani ebaselge.
– alla ajama ‹v›
1 kellestki liiklusvahendiga üle sõitma, kellelegi otsa sõitma
▫ Ta oleks autoga tagurdades mind peaaegu alla ajanud.
2 kõnekeelne (kugistades) sööma või jooma
▫ Proovisin vägisi suppi kurgust alla ajada.
▫ See, mis sa eile kõrist alla ajasid, oli paras mürk.
3 maha, allapoole loopima või lükkama
▫ Lund tuleb katuselt alla ajada, kui seda liiga palju saab.
▫ Ajasime kurepesad mastide otsast alla.
argimütoloogiaM
tänapäevased müüdid, tõena levitatavad liialdatud kujutelmad kellestki või millestki ▫
Kaugsõidujuhtide omavaheline vestlus on tihedalt argimütoloogiat täis – kuue varbaga leedulased ja koledad maanteeröövlid tulevad ühtepuhku jutuks.
deskriptiivneM
‹
adj›
kirjeldav, kellestki või millestki ülevaadet või pilti andev ▫
Deskriptiivne grammatika.
– SEOTUD SÕNAD:
deskriptiivsus ‹
s›
domineerimaM
1 enamuses olema, valdav olema ▫
Interjööris domineerib selgelt must-valge värvilahendus.
▫
Arutelul domineeris arvamus, et .. ▫
Kaladest domineerib latikas, vähem on särge, haugi ja ahvenat.
2 kellestki parem, tugevam vms olema, kellegi üle võimu omama ▫
Kolmandas geimis domineerisid eestlased kindlalt ning võitsid mängu.
▫
Mulle ei meeldi, kui riided domineerivad inimese üle.
◊
laensõna saksa dominieren 'domineerima' < ladina dominārī 'isand olema, valitsema' (sõnast dominus 'isand, valitseja')
edestamaM
(kellestki või millestki) ette jõudma või ees olema, paremaid tulemusi saavutama ▫
Võitja edestas finišis teisi 0,9 sekundiga.
▫
Riigitelevisioon edestas vaadatavuselt erakanaleid.
◊
kirjakeele sõna
‣ 1933
eelnevaltM
‹
adv›
millestki või kellestki ajaliselt varem ▫
Oma osavõtust paluti eelnevalt teatada.
▫
Eelnevalt on seda teemat palju arutatud.
– eemale tõmbuma ‹v›
mingist tegevusest, millestki või kellestki eemalduma
▫ Andres on poliitikast eemale tõmbunud.
▫ Konflikti korral eelistan eemale tõmbuda.
■ kellestki (tõrjudes) kaugemale nihkuma
▫ Ta püüdis mind kallistada, kuid ma tõmbusin eemale.
– eemale tõukama ‹v›
1 ‹kellest/millest› millestki või kellestki (hrl mingi halva asjaolu tõttu) eemalduma panema, eemale ajama
▫ Ühelt poolt tõmbas ta ligi, teiselt poolt tõukas eemale.
▫ Absurdsus ekraanil tõukab eemale teosest.
▫ Ühel hetkel tuleb last endast eemale tõugata, teda sõltumatusele sundida.
2 endast (jõuga) kaugemale, kõrvale lükkama
▫ Ta tõukas tüdruku eemale, tõusis ja sammus mägedesse.
▫ Ott püüdis meest jalgadega eemale tõugata.
eemalolekM
kellestki või millestki kaugel või lahus olemine ▫
Kaugtöö tähendas eemalolekut peakontorist.
▫
Lapsest eemalolek tundus harjumatu.
– eemal viibima ‹v›
kuskil mujal, kellestki eraldatuna viibima; tööst vms mitte osa võtma
▫ Vabadussild kerkis siia ajal, mil mina eemal viibisin.
▫ Suvel on raske perekonnast eemal viibida.
▫ Lapse paranemise ajal pidin töölt eemal viibima.
eesM
seotud sõnaga
ette,
eest 1 ‹
adv,
postp mille›
liikumise või esikülje poolses suunas (teatud kaugusel), esiküljest (seda varjates) eespool;
esiosas ⇔
taga ▫
Laps kõnnib, selg ees.
▫
Ma ei näe, mis seal ees toimub.
▫
Nii nad läksid, naine ees ja mees järel.
▫
Kokku saadi kohviku ees.
▫
Juuksed sorakil näo ees.
▫
Olime järjekorras üsna ees.
■ ‹
adv,
postp mille›
ette kinnitatud või asetatud, esiküljel või selle läheduses (oma otstarvet täitmas või selleks valmis) ▫
Ettekandjal oli valge põll ees.
▫
Augu ees pole prunti.
▫
Poole tunni pärast on auto ees.
■ ‹
adv›
ajaliselt eespool, tulemas;
kavatsusel, teoksil ▫
Ees on kaks vaba päeva.
▫
Lavastusega on veel tükk tööd ees.
▫
Mis sul täna õhtul ees on? 2 ‹
adv›
(eespool) takistamas ▫
Turvamees seisis ukse peal ees.
■ ‹
adv›
(nähtuste, olukordade kohta:) takistava, tülika tegurina, segamas ▫
Seadus risti tee peal ees.
▫
Ma ei saa aru, kellel ma ees olen, miks minust lahti tahetakse saada.
3 ‹
adv›
osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või ollakse jõudmas ▫
Olin keerulise valiku ees.
▫
Riik seisab uue majanduskriisi ees.
4 ‹
adv›
eelnevalt, enne kedagi teist või teisi, kellestki varem ▫
Kas ootan su ära või hakkan ees minema? ▫
Laps matkib seda, mis teised ees teevad.
■ ‹
adv›
varem kohal, varem olemas ▫
Saarele sattusime seetõttu, et siin oli üks tuttav pere juba ees.
▫
Kiilu on kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees.
5 ‹
adv kellest›
tasemelt, edasijõudmiselt, saavutustelt kedagi edestamas ▫
Matemaatikas on ta pika puuga teistest ees, klassi parim.
▫
Pikkuselt on poiss pea jagu isast ees.
■ ‹
adv›
(kella näidu kohta:) õigest ajast ette jõudnud ▫
Kell on paar minutit ees.
6 ‹
postp kelle/mille›
kellegi juuresolekul, nähes või kuuldes;
kuskil, kellegi juures küsitletavana, seletusi andmas vms ▫
Esimene ülesastumine publiku ees.
▫
Rektor annab ametivande ülikooli nõukogu ees.
▫
Süüdlane kahetses kohtu ees oma tegu.
7 ‹
postp kelle/mille›
osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse, miski toimub või on olemas ▫
Pean teie ees vabandama.
▫
Tal on Eesti riigi ees suuri teeneid.
▫
Hirm valu ees.
▫
Meil pole teineteise ees saladusi.
■ ‹
postp kelle/mille›
millegagi, kellegagi võrreldes =
kõrval (
2. täh)
▫
Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
■ ‹
postp kelle/mille›
osutab kellelegi, kelle suhtumist silmas peetakse: kellegi silmis;
millegi seisukohalt ▫
Ära tee end maailma ees naeruks! ▫
Seaduse ees on kõik võrdsed.
– VÄLJENDID:
hilp ees, tallukas taga,
ees ja taga,
ees või taga,
kopp on ees,
silme ees pidama,
silmad ees ja taga,
tee on püsti ees,
jalad ees,
asja ees, teist taga
eestM
seotud sõnaga
ette,
ees 1 ‹
adv,
postp mille›
liikumise või esikülje suunast (teatud kauguselt), eestpoolt küljest;
eesmisest otsast, esiküljelt ⇔
tagant ▫
Kusagilt eest kostab nuttu.
▫
Pani mul tee eest kinni.
▫
Maja eest on lumi roogitud.
▫
Pluus on eest märg.
▫
Buss oli puupüsti täis, hädavaevu saime eest peale.
■ ‹
adv,
postp mille›
esiküljelt, esipoolelt ära (oma otstarvet täitmast);
küljest ära ▫
Võttis prillid eest.
▫
Nööp tuli eest ära.
▫
Saadikud lükkasid kapuutsid näo eest.
2 ‹
adv›
(eestpoolt) takistamast, segamast ära ▫
Mine eest! ▫
Astuge eest ära! 3 ‹
adv,
postp mille›
kättesaamist, tabamist vältida püüdes kellestki kõrvale või kaugemale ▫
Üks ajas taga, teised jooksid eest.
▫
Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb.
4 ‹
adv,
postp mille›
varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb ▫
Varasemad tulijad napsasid paremad kohad eest ära.
▫
Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale.
5 ‹
postp mille›
teatud aeg tagasi, teatud aeg varem ▫
Õnnetus juhtus poole tunni eest.
▫
Paari aasta eest polnud siin ühtki maja.
▫
Pidin juba kuu aja eest kodus olema.
6 ‹
postp mille›
kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms ▫
Poissi veeti ühe komisjoni eest teise ette.
7 ‹
postp mille›
asemel, samaväärse asendajana ▫
Kes selle töö sinu eest ära teeb? ▫
Ema vastas lapse eest.
▫
Riis on Jaapanis nii leiva kui kartuli eest.
■ ‹
postp mille›
kellegagi või millegagi võrdselt ▫
Vägilane sõi kümne mehe eest.
▫
Muidu vaikne poiss, aga tööd rabab mitme eest.
■ ‹
postp mille›
vastu (andes või saades);
väärtuses ▫
Sentide eest ei saa midagi.
▫
Andis kutsikad ära sümboolse tasu eest.
▫
Ega ma siis aitäh eest pool päeva tööd teinud.
▫
Kaupa on siin praegu 500 euro eest.
8 ‹
postp mille›
osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse või miski toimub ▫
Ilmajaam hoiatas tugeva tuule eest.
▫
Lõunasöögi eest pidi igaüks ise maksma.
▫
Suur tänu abi eest! ▫
Kassi eest hoolitseb laps.
▫
Võitleb põlisrahvaste õiguste eest.
▫
Kes vastutab projekti juhtimise eest? ■ ‹
postp mille›
osutab põhjusele, mille pärast midagi toimub ▫
Läks pangaröövi eest vangi.
⌘
elama nagu miska mõnusalt, kellestki häirimata elama =
elama nagu miška ▫
Pole ta elul häda midagi, elab nagu miska.
⌘
elama nagu miška mõnusalt, kellestki häirimata elama =
elama nagu miska ▫
Mees peab Vergis väikest poodi ja elab nagu miška.
ennetamaM
1 ‹
mida›
ära hoidma, tõkestama ▫
Tervislikud eluviisid aitavad ennetada südamehaigusi.
▫
Koosolekul arutati, kuidas ennetada koolivägivalda.
2 ‹
mida/keda›
millestki või kellestki ette jõudma ▫
Kaheksa nädalaga on töögraafikut isegi ennetatud.
▫
MacGyver ennetab oma vaenlasi ja nurjab kurjategijate plaanid tavatuid vahendeid kasutades.
– SEOTUD SÕNAD:
ennetamine ‹
s›
◊
kirjakeele sõna Sõnast enne 'varem'
‣ J. V. Veski 1921
eraldamaM
1 raha või muid vahendeid mingiks otstarbeks kellelegi kasutada andma ▫
Valitsus eraldas raha neljale tööhõive projektile.
■
mingit osa tervikust eemaldama ▫
Filter eraldab veest kahjulikud ained.
2 kedagi või midagi kellestki või millestki lahus hoidma või lahutama ▫
Lühikeste kriipsudega katkendjoon eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel.
3 (meeleorganitega) kindlaks tegema või eristama, kellelgi või millelgi vahet tegema ▫
Ülo kuulis erutatud hääli, kuid ei eraldanud sõnu.
▫
Siin on raske eraldada tõde hilisemast väljamõeldisest.
– SEOTUD SÕNAD:
eraldamine ‹
s›
◊
kirjakeele sõna Saksa absondern eeskujul
‣ Matematika sõnastik 1909
eraldatusM
‹
s›
eraldatud olek, kellestki või millestki isoleeritus või lahus olek ▫
Oma eraldatuses on saar suurepärane pesitsuspaik lindudele.
–
ette kujutama ‹
v›
‹
et,
kuidas›
millestki või kellestki endale varasema kogemuse alusel mõttes pilti looma =
kujutlema ▫
Hea tahtmise korral võib ette kujutada, et suurlinna servast algab loodus.
▫
Võib ette kujutada, millega selline eksperiment lõpeb.
▫
Mul on raske ette kujutada, kuidas seal koduneda.
■
kujuta ette ‹
ka mitmuses›
(millelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks) ▫
Kujuta ette, kuidas ta mind mõnitas! ▫
Kujutage ette, nii palju õnne korraga!
– ette laskma
ruumiliselt või paremuselt kellestki ettepoole minekut võimaldama
▫ Kui mõni mees üritab uksest minnes mind ette lasta, siis saab ta vopsu vastu pead.
▫ Kahjuks pidime Portugali võistkonna ette laskma.
–
ette ruttama ‹
v›
1 kellestki või millestki ettepoole kiirustama =
ette tõttama (
2. täh)
▫
Rallisõitja oli oma peakonkurendist ette rutanud.
2 ajaliselt kaugemale, tulevikku minema ▫
Ei maksa sündmustest ette rutata.
▫
Ette rutates võib öelda, et midagi head sealt ei tulnud.
– ette trügima ‹v›
mingis järjekorras (jõuga) etteotsa tungima
▫ Andres trügis praamijärjekorras ette.
■ võistlustel kellestki mööda, ettepoole pressima
▫ Punktideta ratturid stardivad sajandana ja sealt ette trügida on võimatu.
▫ Vaatasin pealt, kuidas suusatajad stardis üksteisest jooksusammudega ette trügida proovisid.
fataalneM
‹
adj›
saatusest määratud, saatuslik;
kellestki sõltumata, vältimatult toimuv ▫
Sellel otsusel võivad olla fataalsed tagajärjed.
▫
Fataalne ebaõnn.
– SEOTUD SÕNAD:
fataalselt ‹
adv›,
fataalsus ‹
s›
◊
laensõna saksa fatal 'fataalne' < ladina fātālis 'saatuslik; hukatuslik' (sõnast fātum 'jumaluse otsus, ettekuulutus; saatus')
⌘
hambaid proovima ‹
kelle/mille kallal›
kellegi või millegi kallal jõudu või võimeid proovima, kellestki jagu saada püüdma =
hammast proovima ▫
See on nii tõsine probleem, et matemaatikud on selle kallal juba pikka aega hambaid proovinud.
⌘ hammas hakkab peale
(kellestki või millestki jagusaamise, kellegagi või millegagi toimetuleku kohta)
▫ Lahendamiseks vali jõukohane ülesanne, millele hammas peale hakkab.
▫ Mnjah, sellele vist minu hammas peale ei hakka.
⌘
hammast proovima ‹
kelle/mille kallal›
kellegi või millegi kallal jõudu või võimeid proovima, kellestki jagu saada püüdma =
hambaid proovima ▫
Ülesanded, mille kallal tudengid võiksid hammast proovida.
▫
Emakeeleõpetajate koolituspäeval proovisid osalised hammast meediateksti analüüsi kallal.
hoidmaM
1 millestki või kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama =
kinni hoidma (
1. täh)
▫
Reporter hoidis käes mikrofoni.
▫
Naine hoiab last süles.
▫
Juht hoidis kahe käega kramplikult rooli ja vaatas enda ette.
2 midagi või kedagi mingis kohas, olukorras, asendis või seisundis olla laskma või olema sundima, teda sinna jätma ▫
Ekstremistid hoidsid kaks kuud pantvangis Ameerika misjonäri.
▫
Ta hoiab oma asju korras.
▫
Ravimeid hoiti luku taga.
▫
Suutsin vaevu silmi lahti hoida.
▫
Skandaal hoidis rahva meeled elevil.
3 midagi säilitama, alal hoidma ▫
Hoia pikivahet! ▫
Otsustasin saladuse endale hoida.
▫
Ma ei jaksanud kuidagi jutujärge üleval hoida.
▫
Suusataja ei suutnud oma eduseisu hoida.
■
millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama ▫
Ta hoiab oma raamatuid.
▫
Hästi hoitud auto.
▫
Ta ei hoia üldse oma tervist.
4 midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama =
kinni hoidma (
3. täh)
▫
Kumbki meist ei suutnud naeru hoida.
■
midagi ebameeldivat või ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama ▫
Hoia silmi ereda päikese eest.
▫
Kogemused hoidsid teda tegemast saatuslikku viga.
▫
Hoia eemale! ▫
Hoidsime maja varju.
▫
Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi! 5 kellegi eest hoolitsema;
kellegi, millegi järele valvama ▫
Kõik läksid peole, koer jäi kodu hoidma.
▫
Täna on ta lapselapsi hoidmas.
6 kellessegi või millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma ▫
Ta hoiab oma väikest õde väga.
– SEOTUD SÕNAD:
hoidmine ‹
s›
◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida, pidada, kasvatada', karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada', liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'– VÄLJENDID:
pilku peal hoidma,
eemale hoidma,
lõugu koos hoidma,
pilpa peal hoidma,
suud koomal hoidma,
tagasi hoidma,
käed puhtad hoidma,
ohjas hoidma,
hoidku küll,
suud kinni hoidma,
kokku hoidma,
suud lukus hoidma,
oma nahka hoidma,
küünalt vaka all hoidma,
vaos hoidma,
ülal hoidma,
ära hoidma,
pöialt hoidma,
ennast vee peal hoidma,
käsi rüpes hoidma,
ohje pingul hoidma,
nokka kinni hoidma,
üleval hoidma,
silmi ja kõrvu lahti hoidma,
madalat profiili hoidma,
ühte hoidma,
latti kõrgel hoidma,
mokka maas hoidma,
kinni hoidma,
vati sees hoidma,
tüüri hoidma,
kätt pulsil hoidma,
et hoia piip ja prillid,
päkka hoidma,
marki kõrgel hoidma,
oma suumulku kinni hoidma,
alles hoidma,
keelt hammaste taga hoidma,
hoia alt,
silmi lahti hoidma,
kõrvale hoidma,
hoia ja keela,
lippu kõrgel hoidma,
et hoia alt,
end vee peal hoidma,
silma peal hoidma,
käigus hoidma,
võimutüüri hoidma,
püsti hoidma,
ohjes hoidma,
kõrvu kikkis hoidma,
kõrvu lahti hoidma
hoolimatuM
‹
adj›
mitte kellestki ega millestki hooliv, mitte midagi ega kedagi arvesse võttev või kõige suhtes ükskõikne ▫
Sa ise rikkusid oma hoolimatu käitumisega ilusa nädalavahetuse ära.
– SEOTUD SÕNAD:
hoolimatus ‹
s›
hoolimatult ‹adv›
mitte kellestki ega millestki hoolides, ilma vastutustundeta
▫ Ta käis rahaga ringi väga hoolimatult.
hoovamaM
1 (lõhna, soojuse, valguse, heli vms kohta:) puhanguga, hooga, lainetena levima või erituma =
voogama (
1. täh)
▫
Vastik lehk hoovas Toivole näkku.
▫
Ukse alt hoovas külma jäist õhku.
2 (meeleolu, tunnete, oleku vms kohta:) millestki, kellestki väljapoole levima, vastu õhkuma või kiirgama =
hõnguma (
2. täh),
voogama (
2. täh)
▫
Temast hoovas tasakaalukat rahu.
hõngumaM
1 kerge, õrna lõhnana levima või erituma ▫
Võlvkäikudest hõngus sadu kummalisi lõhnu.
2 (meeleolu, tunnete, oleku vms kohta:) millestki, kellestki väljapoole levima, vastu õhkuma või kiirgama =
hoovama (
2. täh),
voogama (
2. täh)
▫
Temast lausa hõngub harmooniat.
▫
Vanadaamist hõngub omaaegset Briti impeeriumi sära.
hüvastijättM
kellestki või millestki lahkumine, kellegagi või millegagi hüvasti jätmine, lahkumissõnade lausumine =
jumalagajätt
ilkumaM
‹
kelle/mille kallal,
kelle/mille üle›
kellestki või millestki parastavalt, kahjurõõmsalt rääkima, kellegi või millegi üle pahatahtlikku nalja heitma ▫
Tibide netifoorumis ilguti kiilaspeade ja õllekõhtude üle.
▫
Mulle hakkab vastu, kuidas sa kõige kallal ainult ilgud ja hambaid teritad.
– SEOTUD SÕNAD:
ilkuvalt ‹
adv›
◊
laensõna soome ilkkua 'ilkuda, irvitada'
‣ Johannes Aavik 1916
irdumaM
millestki lahti tulema, millestki eemalduma ▫
Rasvasest kalast irdub nahk hõlpsasti.
▫
Seinalt irdus tapeet.
■
kellestki või millestki lahku lööma või eemale tõmbuma ▫
Paiguti tekkis küsimus, kas lugu ei irdu pealkirjast liiga kaugele.
▫
Matka lõpus irdusime suurest seltskonnast.
ironiseerimaM
‹
mille üle›
millestki või kellestki irooniaga rääkima või kirjutama, peenelt pilkama;
kellessegi, millessegi selliselt suhtuma =
iroonitsema ▫
Ma ei ironiseeri, vaid küsin tõsiselt.
▫
Kunst ironiseerib massikultuuri üle.
◊
laensõna saksa ironisieren 'ironiseerima' < prantsuse ironiser 'ironiseerima' (sõnast ironie 'iroonia')
iroonitsemaM
millestki või kellestki irooniaga rääkima või kirjutama, peenelt pilkama;
kellessegi, millessegi selliselt suhtuma =
ironiseerima ▫
Enne kui kritiseerima ja iroonitsema asud, tee endale asjad selgeks!
irvitamaM
1 ‹
kelle/mille üle›
pilkavalt, üleolevalt, kahjurõõmsalt vms moel naerma;
selliselt naerdes või mõnitades millestki või kellestki rääkima ▫
„Ahaa, maarott ronis siia!” irvitasid meremehed.
▫
Margus irvitas mu riidest taskurätikute üle.
2 poollahti, irvakil olema ▫
Tema pea kohal oleva pildi klaasis irvitas pirakas auk.
iseseisvusetuM
‹
adj›
kellestki või millestki sõltuv, teiste poolt juhitav ▫
Riigi iseseisvusetu majanduspoliitika.
iseseisvusetus ‹s›
kellestki või millestki sõltumine, teiste poolt juhitud olemine
▫ Rahaline iseseisvusetus.
isiklikM
‹
adj›
1 teatud isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev või mõeldud =
personaalne (
1. täh)
▫
Isiklik omand.
▫
Tegin mõnikord töösõite ka isikliku sõiduautoga.
▫
Lennukist lahkudes võtke kaasa isiklikud asjad.
■
teatavat isikut teenindav =
personaalne (
1. täh)
▫
Puudega inimest toetab vajadusel isiklik abistaja.
2 inimese eraelu, suhteid, emotsioone puudutav;
inimese enda huvidega seotud või temale suunatud =
personaalne (
2. täh)
▫
Mängus on isiklikud huvid.
▫
Ta hakkas igaühes oma isiklikku vaenlast nägema.
▫
Töönarkomaani isiklik elu jäi elamata.
■
kellegi suhtes terav, ründav =
personaalne (
2. täh)
▫
Vaidluse käigus muutus ta tihtipeale isiklikuks.
■
teatud isiku enda poolt vahetult tehtav või tehtud, saadav või saadud, kellestki lähtuv =
personaalne (
2. täh)
▫
Sportlase isiklik tippmark.
▫
Kõige paremini pidi mõjuma isiklik eeskuju.
▫
Tegin seda isiklikul vastutusel.
▫
Kolumnist avaldas artiklis isiklikku arvamust.
– SEOTUD SÕNAD:
isiklikkus ‹
s›
isoleerimaM
1 kellestki, millestki või ümbritsevast keskkonnast eraldama, vastastikust mõju võimatuks tegema ▫
Viru rabas on soovesi põhjaveest isoleeritud.
▫
Me ei ela isoleeritud maailmas.
■
segust puhast ainet, puhaskultuuri saama ▫
A-gripi viirus isoleeriti esimest korda 1933. aastal.
2 mingi aine, materjali, esemega katma, et takistada soojuse, elektri, vee vm läbitungimist või levimist ▫
Paljude kortermajade vanad küttetorud on asbestiga isoleeritud.
▫
Juhtmete otsad tuleb kindlasti isoleerida.
▫
Siin tasub sein lahti võtta ja torud ära isoleerida.
◊
laensõna saksa isolieren 'isoleerima' < prantsuse isoler 'isoleerima' < itaalia isolare 'isoleerima' (sõnast isola 'saar')
isoleerumaM
ennast kellestki, millestki või ümbritsevast keskkonnast eraldama ▫
Inimene võib ühiskonnast täielikult isoleeruda, jäädes koju nelja seina vahele.
jaguM
‹
s›
1 (jaotatud või jagatud) osa, teatud hulk millestki või kellestki ▫
Ka viimane jagu peolisi saab lõpuks oma supi kätte.
■
raamatu, filmi või millegi muu alaosa ▫
Linastus filmi viimane jagu.
▫
Alajagu.
■ ‹
kelle ühendi osana›
kõnekeelne (osutab kellelegi kuulumist) ▫
Need asjad on minu jagu.
2 rühma koosseisu kuuluv sõjaväeline väeüksus, mis koosneb lahingpaaridest vm üksustest (kokku 5 kuni 15 inimest) ▫
Laskemoonajagu.
3 ‹
hrl koos mõõtu märkiva sõnaga›
teatud hulk või määr ▫
Tegime nädala jagu tööd.
▫
Tonni jagu forelli on pärit Soomest.
▫
Auto tagurdas kukesammu jagu.
▫
Juttu on terve lehekülje jagu.
▫
Meetrijagu.
▫
Tunnijagu.
⌘ jagu saama
‹kellest/millest› millestki või kellestki võitu saama, midagi või kedagi alistama
▫ Eesti esireket sai seekord kõigist jagu.
▫ Kuidas hirmust jagu saada?
▫ Sain lõpuks veast jagu.
joobnudM
‹
adj›
ebakaine, purjus ▫
Joobnud inimeste lällamine. ▫
Mees jäi joobnud päi pargipingile magama. ■
kellegi või millegi tugeva meelisegava mõju all, kellestki või millestki vaimustunud ▫
Tüdruku lähedusest joobnud noormees.
juhtimaM
1 sõiduki roolis olema, seda edasi viima ning teel, kursil vms hoidma ▫
Andres autot ei juhi.
▫
Sõidukit juhitakse lenkstangi abil.
▫
Laeva juhib kapten Valeri Sepp.
2 asutuse vm organisatsiooni tööd korraldama ja suunama, hrl selle juhina töötama;
millegi toimimist või kulgu korraldama ja suunama =
juhatama (
2. täh)
▫
Eestis juhib riiki peaminister.
▫
Nõupidamist juhtis abilinnapea.
▫
Ta esineb lavalaudadel, juhib telesaateid.
■
millegi kulgu või kellegi liikumist suunama ▫
Mina juhin oma elu ise.
▫
Traditsioonilistes tantsudes juhib mees oma partnerit.
■
vedeliku vm aine liikumisele (torude vm seadme abil) suuna andma ▫
Kogu reovesi juhitakse biopuhastisse.
■
elektrit, soojust vm füüsikalist nähtust edasi kandma, endast läbi laskma ▫
Märg puit juhib elektrit.
3 võistluse paremusjärjestuses esimene (või esikohtadel) olema;
asetuselt, paremuselt vm poolest kellestki ees olema ▫
Saksamaa juhtis võistlust teisest etapist alates.
▫
Vaheajale minnes juhtis Eesti 41 : 33.
▫
Langust juhtisid selgelt Hoiupanga aktsiad.
◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome johtaa 'viia, juhtida, juhatada', liivi jū'odõ 'juhatada, juhtida'
jumalagajättM
kellestki või millestki lahkumine, kellegagi või millegagi hüvasti jätmine, lahkumissõnade lausumine =
hüvastijätt ▫
Ema vaatas mulle veel jumalagajätuks viimast korda silma ning siis lahkus.
jõuvõteM
käega, füüsilise jõuga millegi tegemine, kellestki kinnihoidmine või -haaramine (nt võitluses, spordis) ▫
Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
■
(sunni-, survemeetodi kohta) ▫
Säärane aktsiisi tõus on jõuvõte kõikidele tarbijatele.