[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 211 artiklit, väljastan 50

abi
M
‹s›
1 aitamine, abistamine; see, mis või kes aitab
▫ Ilma kõrvalise abita ta igapäevaeluga hakkama ei saa.
▫ Uus fond pakub tagastamatut abi alustavatele ettevõtjatele.
▫ Vajan dokumentide vormistamisel abi.
▫ Teiste abile ei saa loota, teen parem ise ära.
■ ‹millest/kellest› kergendus või kasu millestki või kellestki
▫ Rohtudest ei olnud seekord abi, haigus süvenes.
▫ Ettevaatusest oli abi, suurem õnnetus hoiti ära.
2 teatud ametitöötaja abiline
▫ Ta asus tööle vandeadvokaadi abina.
▫ Vanemabi.
▫ Nooremabi.
◊ laensõna aarja: vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
– VÄLJENDID: appi hüüdma, abiks ikka
ajupestud
M
‹adj›
(inimese kohta:) iseseisva mõtlemisvõimeta, kellestki või millestki kallutatud
▫ Ajakirjanduse poolt ajupestud mõtlemisvõimetu blogija.
▫ Naiivsed ajupestud noorukid.
▫ Ma olin parteisse astudes üsna ajupestud.
algupära
M
‹s›
see, kust või millal keegi või miski on alguse saanud või saadud
= päritolu
▫ Linnuse nime algupära ei ole teada.
▫ Meie luterlus on saksa algupära.
▫ Settelise algupäraga kivimid.
■ kellegi järglaseks olemine, kellestki põlvnemine
= päritolu
▫ Koeratõu algupära on tänapäevani ebaselge.
– alla ajama ‹v›
1 kellestki liiklusvahendiga üle sõitma, kellelegi otsa sõitma
▫ Ta oleks autoga tagurdades mind peaaegu alla ajanud.
2 kõnekeelne (kugistades) sööma või jooma
▫ Proovisin vägisi suppi kurgust alla ajada.
▫ See, mis sa eile kõrist alla ajasid, oli paras mürk.
3 maha, allapoole loopima või lükkama
▫ Lund tuleb katuselt alla ajada, kui seda liiga palju saab.
▫ Ajasime kurepesad mastide otsast alla.
argimütoloogia
M
tänapäevased müüdid, tõena levitatavad liialdatud kujutelmad kellestki või millestki
▫ Kaugsõidujuhtide omavaheline vestlus on tihedalt argimütoloogiat täis – kuue varbaga leedulased ja koledad maanteeröövlid tulevad ühtepuhku jutuks.
deskriptiivne
M
‹adj›
kirjeldav, kellestki või millestki ülevaadet või pilti andev
▫ Deskriptiivne grammatika.
– SEOTUD SÕNAD: deskriptiivsus ‹s›
domineerima
M
1 enamuses olema, valdav olema
▫ Interjööris domineerib selgelt must-valge värvilahendus.
▫ Arutelul domineeris arvamus, et ..
▫ Kaladest domineerib latikas, vähem on särge, haugi ja ahvenat.
2 kellestki parem, tugevam vms olema, kellegi üle võimu omama
▫ Kolmandas geimis domineerisid eestlased kindlalt ning võitsid mängu.
▫ Mulle ei meeldi, kui riided domineerivad inimese üle.
◊ laensõna saksa dominieren 'domineerima' < ladina dominārī 'isand olema, valitsema' (sõnast dominus 'isand, valitseja')
edestama
M
(kellestki või millestki) ette jõudma või ees olema, paremaid tulemusi saavutama
▫ Võitja edestas finišis teisi 0,9 sekundiga.
▫ Riigitelevisioon edestas vaadatavuselt erakanaleid.
◊ kirjakeele sõna
‣ 1933
eelnevalt
M
‹adv›
millestki või kellestki ajaliselt varem
▫ Oma osavõtust paluti eelnevalt teatada.
▫ Eelnevalt on seda teemat palju arutatud.
– eemale tõmbuma ‹v›
mingist tegevusest, millestki või kellestki eemalduma
▫ Andres on poliitikast eemale tõmbunud.
▫ Konflikti korral eelistan eemale tõmbuda.
■ kellestki (tõrjudes) kaugemale nihkuma
▫ Ta püüdis mind kallistada, kuid ma tõmbusin eemale.
– eemale tõukama ‹v›
1 ‹kellest/millest› millestki või kellestki (hrl mingi halva asjaolu tõttu) eemalduma panema, eemale ajama
▫ Ühelt poolt tõmbas ta ligi, teiselt poolt tõukas eemale.
▫ Absurdsus ekraanil tõukab eemale teosest.
▫ Ühel hetkel tuleb last endast eemale tõugata, teda sõltumatusele sundida.
2 endast (jõuga) kaugemale, kõrvale lükkama
▫ Ta tõukas tüdruku eemale, tõusis ja sammus mägedesse.
▫ Ott püüdis meest jalgadega eemale tõugata.
eemalolek
M
kellestki või millestki kaugel või lahus olemine
▫ Kaugtöö tähendas eemalolekut peakontorist.
▫ Lapsest eemalolek tundus harjumatu.
– eemal viibima ‹v›
kuskil mujal, kellestki eraldatuna viibima; tööst vms mitte osa võtma
▫ Vabadussild kerkis siia ajal, mil mina eemal viibisin.
▫ Suvel on raske perekonnast eemal viibida.
▫ Lapse paranemise ajal pidin töölt eemal viibima.
ees
M
seotud sõnaga ette, eest
1 ‹adv, postp mille› liikumise või esikülje poolses suunas (teatud kaugusel), esiküljest (seda varjates) eespool; esiosas
⇔ taga
▫ Laps kõnnib, selg ees.
▫ Ma ei näe, mis seal ees toimub.
▫ Nii nad läksid, naine ees ja mees järel.
▫ Kokku saadi kohviku ees.
▫ Juuksed sorakil näo ees.
▫ Olime järjekorras üsna ees.
■ ‹adv, postp mille› ette kinnitatud või asetatud, esiküljel või selle läheduses (oma otstarvet täitmas või selleks valmis)
▫ Ettekandjal oli valge põll ees.
▫ Augu ees pole prunti.
▫ Poole tunni pärast on auto ees.
■ ‹adv› ajaliselt eespool, tulemas; kavatsusel, teoksil
▫ Ees on kaks vaba päeva.
▫ Lavastusega on veel tükk tööd ees.
▫ Mis sul täna õhtul ees on?
2 ‹adv› (eespool) takistamas
▫ Turvamees seisis ukse peal ees.
■ ‹adv› (nähtuste, olukordade kohta:) takistava, tülika tegurina, segamas
▫ Seadus risti tee peal ees.
▫ Ma ei saa aru, kellel ma ees olen, miks minust lahti tahetakse saada.
3 ‹adv› osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või ollakse jõudmas
▫ Olin keerulise valiku ees.
▫ Riik seisab uue majanduskriisi ees.
4 ‹adv› eelnevalt, enne kedagi teist või teisi, kellestki varem
▫ Kas ootan su ära või hakkan ees minema?
▫ Laps matkib seda, mis teised ees teevad.
■ ‹adv› varem kohal, varem olemas
▫ Saarele sattusime seetõttu, et siin oli üks tuttav pere juba ees.
▫ Kiilu on kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees.
5 ‹adv kellest› tasemelt, edasijõudmiselt, saavutustelt kedagi edestamas
▫ Matemaatikas on ta pika puuga teistest ees, klassi parim.
▫ Pikkuselt on poiss pea jagu isast ees.
■ ‹adv› (kella näidu kohta:) õigest ajast ette jõudnud
▫ Kell on paar minutit ees.
6 ‹postp kelle/mille› kellegi juuresolekul, nähes või kuuldes; kuskil, kellegi juures küsitletavana, seletusi andmas vms
▫ Esimene ülesastumine publiku ees.
▫ Rektor annab ametivande ülikooli nõukogu ees.
▫ Süüdlane kahetses kohtu ees oma tegu.
7 ‹postp kelle/mille› osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse, miski toimub või on olemas
▫ Pean teie ees vabandama.
▫ Tal on Eesti riigi ees suuri teeneid.
▫ Hirm valu ees.
▫ Meil pole teineteise ees saladusi.
■ ‹postp kelle/mille› millegagi, kellegagi võrreldes
= kõrval (2. täh)
▫ Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
■ ‹postp kelle/mille› osutab kellelegi, kelle suhtumist silmas peetakse: kellegi silmis; millegi seisukohalt
▫ Ära tee end maailma ees naeruks!
▫ Seaduse ees on kõik võrdsed.
eest
M
seotud sõnaga ette, ees
1 ‹adv, postp mille› liikumise või esikülje suunast (teatud kauguselt), eestpoolt küljest; eesmisest otsast, esiküljelt
⇔ tagant
▫ Kusagilt eest kostab nuttu.
▫ Pani mul tee eest kinni.
▫ Maja eest on lumi roogitud.
▫ Pluus on eest märg.
▫ Buss oli puupüsti täis, hädavaevu saime eest peale.
■ ‹adv, postp mille› esiküljelt, esipoolelt ära (oma otstarvet täitmast); küljest ära
▫ Võttis prillid eest.
▫ Nööp tuli eest ära.
▫ Saadikud lükkasid kapuutsid näo eest.
2 ‹adv› (eestpoolt) takistamast, segamast ära
▫ Mine eest!
▫ Astuge eest ära!
3 ‹adv, postp mille› kättesaamist, tabamist vältida püüdes kellestki kõrvale või kaugemale
▫ Üks ajas taga, teised jooksid eest.
▫ Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb.
4 ‹adv, postp mille› varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb
▫ Varasemad tulijad napsasid paremad kohad eest ära.
▫ Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale.
5 ‹postp mille› teatud aeg tagasi, teatud aeg varem
▫ Õnnetus juhtus poole tunni eest.
▫ Paari aasta eest polnud siin ühtki maja.
▫ Pidin juba kuu aja eest kodus olema.
6 ‹postp mille› kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms
▫ Poissi veeti ühe komisjoni eest teise ette.
7 ‹postp mille› asemel, samaväärse asendajana
▫ Kes selle töö sinu eest ära teeb?
▫ Ema vastas lapse eest.
▫ Riis on Jaapanis nii leiva kui kartuli eest.
■ ‹postp mille› kellegagi või millegagi võrdselt
▫ Vägilane sõi kümne mehe eest.
▫ Muidu vaikne poiss, aga tööd rabab mitme eest.
■ ‹postp mille› vastu (andes või saades); väärtuses
▫ Sentide eest ei saa midagi.
▫ Andis kutsikad ära sümboolse tasu eest.
▫ Ega ma siis aitäh eest pool päeva tööd teinud.
▫ Kaupa on siin praegu 500 euro eest.
8 ‹postp mille› osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse või miski toimub
▫ Ilmajaam hoiatas tugeva tuule eest.
▫ Lõunasöögi eest pidi igaüks ise maksma.
▫ Suur tänu abi eest!
▫ Kassi eest hoolitseb laps.
▫ Võitleb põlisrahvaste õiguste eest.
▫ Kes vastutab projekti juhtimise eest?
■ ‹postp mille› osutab põhjusele, mille pärast midagi toimub
▫ Läks pangaröövi eest vangi.
⌘ elama nagu miska
mõnusalt, kellestki häirimata elama
= elama nagu miška
▫ Pole ta elul häda midagi, elab nagu miska.
⌘ elama nagu miška
mõnusalt, kellestki häirimata elama
= elama nagu miska
▫ Mees peab Vergis väikest poodi ja elab nagu miška.
ennetama
M
1 ‹mida› ära hoidma, tõkestama
▫ Tervislikud eluviisid aitavad ennetada südamehaigusi.
▫ Koosolekul arutati, kuidas ennetada koolivägivalda.
2 ‹mida/keda› millestki või kellestki ette jõudma
▫ Kaheksa nädalaga on töögraafikut isegi ennetatud.
▫ MacGyver ennetab oma vaenlasi ja nurjab kurjategijate plaanid tavatuid vahendeid kasutades.
– SEOTUD SÕNAD: ennetamine ‹s›
◊ kirjakeele sõna Sõnast enne 'varem'
‣ J. V. Veski 1921
eraldama
M
1 raha või muid vahendeid mingiks otstarbeks kellelegi kasutada andma
▫ Valitsus eraldas raha neljale tööhõive projektile.
■ mingit osa tervikust eemaldama
▫ Filter eraldab veest kahjulikud ained.
2 kedagi või midagi kellestki või millestki lahus hoidma või lahutama
▫ Lühikeste kriipsudega katkendjoon eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel.
3 (meeleorganitega) kindlaks tegema või eristama, kellelgi või millelgi vahet tegema
▫ Ülo kuulis erutatud hääli, kuid ei eraldanud sõnu.
▫ Siin on raske eraldada tõde hilisemast väljamõeldisest.
– SEOTUD SÕNAD: eraldamine ‹s›
◊ kirjakeele sõna Saksa absondern eeskujul
‣ Matematika sõnastik 1909
eraldatus
M
‹s›
eraldatud olek, kellestki või millestki isoleeritus või lahus olek
▫ Oma eraldatuses on saar suurepärane pesitsuspaik lindudele.
– ette kujutama ‹v›
‹et, kuidas› millestki või kellestki endale varasema kogemuse alusel mõttes pilti looma
= kujutlema
▫ Hea tahtmise korral võib ette kujutada, et suurlinna servast algab loodus.
▫ Võib ette kujutada, millega selline eksperiment lõpeb.
▫ Mul on raske ette kujutada, kuidas seal koduneda.
■ kujuta ette ‹ka mitmuses› (millelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks)
▫ Kujuta ette, kuidas ta mind mõnitas!
▫ Kujutage ette, nii palju õnne korraga!
– ette laskma
ruumiliselt või paremuselt kellestki ettepoole minekut võimaldama
▫ Kui mõni mees üritab uksest minnes mind ette lasta, siis saab ta vopsu vastu pead.
▫ Kahjuks pidime Portugali võistkonna ette laskma.
– ette ruttama ‹v›
1 kellestki või millestki ettepoole kiirustama
= ette tõttama (2. täh)
▫ Rallisõitja oli oma peakonkurendist ette rutanud.
2 ajaliselt kaugemale, tulevikku minema
▫ Ei maksa sündmustest ette rutata.
▫ Ette rutates võib öelda, et midagi head sealt ei tulnud.
– ette trügima ‹v›
mingis järjekorras (jõuga) etteotsa tungima
▫ Andres trügis praamijärjekorras ette.
■ võistlustel kellestki mööda, ettepoole pressima
▫ Punktideta ratturid stardivad sajandana ja sealt ette trügida on võimatu.
▫ Vaatasin pealt, kuidas suusatajad stardis üksteisest jooksusammudega ette trügida proovisid.
fataalne
M
‹adj›
saatusest määratud, saatuslik; kellestki sõltumata, vältimatult toimuv
▫ Sellel otsusel võivad olla fataalsed tagajärjed.
▫ Fataalne ebaõnn.
– SEOTUD SÕNAD: fataalselt ‹adv›, fataalsus ‹s›
◊ laensõna saksa fatal 'fataalne' < ladina fātālis 'saatuslik; hukatuslik' (sõnast fātum 'jumaluse otsus, ettekuulutus; saatus')
⌘ hambaid proovima
‹kelle/mille kallal› kellegi või millegi kallal jõudu või võimeid proovima, kellestki jagu saada püüdma
= hammast proovima
▫ See on nii tõsine probleem, et matemaatikud on selle kallal juba pikka aega hambaid proovinud.
⌘ hammas hakkab peale
(kellestki või millestki jagusaamise, kellegagi või millegagi toimetuleku kohta)
▫ Lahendamiseks vali jõukohane ülesanne, millele hammas peale hakkab.
▫ Mnjah, sellele vist minu hammas peale ei hakka.
⌘ hammast proovima
‹kelle/mille kallal› kellegi või millegi kallal jõudu või võimeid proovima, kellestki jagu saada püüdma
= hambaid proovima
▫ Ülesanded, mille kallal tudengid võiksid hammast proovida.
▫ Emakeeleõpetajate koolituspäeval proovisid osalised hammast meediateksti analüüsi kallal.
hoidma
M
1 millestki või kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama
= kinni hoidma (1. täh)
▫ Reporter hoidis käes mikrofoni.
▫ Naine hoiab last süles.
▫ Juht hoidis kahe käega kramplikult rooli ja vaatas enda ette.
2 midagi või kedagi mingis kohas, olukorras, asendis või seisundis olla laskma või olema sundima, teda sinna jätma
▫ Ekstremistid hoidsid kaks kuud pantvangis Ameerika misjonäri.
▫ Ta hoiab oma asju korras.
▫ Ravimeid hoiti luku taga.
▫ Suutsin vaevu silmi lahti hoida.
▫ Skandaal hoidis rahva meeled elevil.
3 midagi säilitama, alal hoidma
▫ Hoia pikivahet!
▫ Otsustasin saladuse endale hoida.
▫ Ma ei jaksanud kuidagi jutujärge üleval hoida.
▫ Suusataja ei suutnud oma eduseisu hoida.
■ millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama
▫ Ta hoiab oma raamatuid.
▫ Hästi hoitud auto.
▫ Ta ei hoia üldse oma tervist.
4 midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama
= kinni hoidma (3. täh)
▫ Kumbki meist ei suutnud naeru hoida.
■ midagi ebameeldivat või ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama
▫ Hoia silmi ereda päikese eest.
▫ Kogemused hoidsid teda tegemast saatuslikku viga.
▫ Hoia eemale!
▫ Hoidsime maja varju.
▫ Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi!
5 kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama
▫ Kõik läksid peole, koer jäi kodu hoidma.
▫ Täna on ta lapselapsi hoidmas.
6 kellessegi või millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma
▫ Ta hoiab oma väikest õde väga.
– SEOTUD SÕNAD: hoidmine ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida, pidada, kasvatada', karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada', liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'
hoolimatu
M
‹adj›
mitte kellestki ega millestki hooliv, mitte midagi ega kedagi arvesse võttev või kõige suhtes ükskõikne
▫ Sa ise rikkusid oma hoolimatu käitumisega ilusa nädalavahetuse ära.
– SEOTUD SÕNAD: hoolimatus ‹s›
hoolimatult ‹adv›
mitte kellestki ega millestki hoolides, ilma vastutustundeta
▫ Ta käis rahaga ringi väga hoolimatult.
hoovama
M
1 (lõhna, soojuse, valguse, heli vms kohta:) puhanguga, hooga, lainetena levima või erituma
= voogama (1. täh)
▫ Vastik lehk hoovas Toivole näkku.
▫ Ukse alt hoovas külma jäist õhku.
2 (meeleolu, tunnete, oleku vms kohta:) millestki, kellestki väljapoole levima, vastu õhkuma või kiirgama
= hõnguma (2. täh), voogama (2. täh)
▫ Temast hoovas tasakaalukat rahu.
hõnguma
M
1 kerge, õrna lõhnana levima või erituma
▫ Võlvkäikudest hõngus sadu kummalisi lõhnu.
2 (meeleolu, tunnete, oleku vms kohta:) millestki, kellestki väljapoole levima, vastu õhkuma või kiirgama
= hoovama (2. täh), voogama (2. täh)
▫ Temast lausa hõngub harmooniat.
▫ Vanadaamist hõngub omaaegset Briti impeeriumi sära.
hüvastijätt
M
kellestki või millestki lahkumine, kellegagi või millegagi hüvasti jätmine, lahkumissõnade lausumine
= jumalagajätt
ilkuma
M
‹kelle/mille kallal, kelle/mille üle› kellestki või millestki parastavalt, kahjurõõmsalt rääkima, kellegi või millegi üle pahatahtlikku nalja heitma
▫ Tibide netifoorumis ilguti kiilaspeade ja õllekõhtude üle.
▫ Mulle hakkab vastu, kuidas sa kõige kallal ainult ilgud ja hambaid teritad.
– SEOTUD SÕNAD: ilkuvalt ‹adv›
◊ laensõna soome ilkkua 'ilkuda, irvitada'
‣ Johannes Aavik 1916
irduma
M
millestki lahti tulema, millestki eemalduma
▫ Rasvasest kalast irdub nahk hõlpsasti.
▫ Seinalt irdus tapeet.
■ kellestki või millestki lahku lööma või eemale tõmbuma
▫ Paiguti tekkis küsimus, kas lugu ei irdu pealkirjast liiga kaugele.
▫ Matka lõpus irdusime suurest seltskonnast.
ironiseerima
M
‹mille üle› millestki või kellestki irooniaga rääkima või kirjutama, peenelt pilkama; kellessegi, millessegi selliselt suhtuma
= iroonitsema
▫ Ma ei ironiseeri, vaid küsin tõsiselt.
▫ Kunst ironiseerib massikultuuri üle.
◊ laensõna saksa ironisieren 'ironiseerima' < prantsuse ironiser 'ironiseerima' (sõnast ironie 'iroonia')
iroonitsema
M
millestki või kellestki irooniaga rääkima või kirjutama, peenelt pilkama; kellessegi, millessegi selliselt suhtuma
= ironiseerima
▫ Enne kui kritiseerima ja iroonitsema asud, tee endale asjad selgeks!
irvitama
M
1 ‹kelle/mille üle› pilkavalt, üleolevalt, kahjurõõmsalt vms moel naerma; selliselt naerdes või mõnitades millestki või kellestki rääkima
▫ „Ahaa, maarott ronis siia!” irvitasid meremehed.
▫ Margus irvitas mu riidest taskurätikute üle.
2 poollahti, irvakil olema
▫ Tema pea kohal oleva pildi klaasis irvitas pirakas auk.
iseseisvusetu
M
‹adj›
kellestki või millestki sõltuv, teiste poolt juhitav
▫ Riigi iseseisvusetu majanduspoliitika.
iseseisvusetus ‹s›
kellestki või millestki sõltumine, teiste poolt juhitud olemine
▫ Rahaline iseseisvusetus.
isiklik
M
‹adj›
1 teatud isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev või mõeldud
= personaalne (1. täh)
▫ Isiklik omand.
▫ Tegin mõnikord töösõite ka isikliku sõiduautoga.
▫ Lennukist lahkudes võtke kaasa isiklikud asjad.
■ teatavat isikut teenindav
= personaalne (1. täh)
▫ Puudega inimest toetab vajadusel isiklik abistaja.
2 inimese eraelu, suhteid, emotsioone puudutav; inimese enda huvidega seotud või temale suunatud
= personaalne (2. täh)
▫ Mängus on isiklikud huvid.
▫ Ta hakkas igaühes oma isiklikku vaenlast nägema.
▫ Töönarkomaani isiklik elu jäi elamata.
■ kellegi suhtes terav, ründav
= personaalne (2. täh)
▫ Vaidluse käigus muutus ta tihtipeale isiklikuks.
■ teatud isiku enda poolt vahetult tehtav või tehtud, saadav või saadud, kellestki lähtuv
= personaalne (2. täh)
▫ Sportlase isiklik tippmark.
▫ Kõige paremini pidi mõjuma isiklik eeskuju.
▫ Tegin seda isiklikul vastutusel.
▫ Kolumnist avaldas artiklis isiklikku arvamust.
– SEOTUD SÕNAD: isiklikkus ‹s›
– VÄLJENDID: isiklik ruum
isoleerima
M
1 kellestki, millestki või ümbritsevast keskkonnast eraldama, vastastikust mõju võimatuks tegema
▫ Viru rabas on soovesi põhjaveest isoleeritud.
▫ Me ei ela isoleeritud maailmas.
■ segust puhast ainet, puhaskultuuri saama
▫ A-gripi viirus isoleeriti esimest korda 1933. aastal.
2 mingi aine, materjali, esemega katma, et takistada soojuse, elektri, vee vm läbitungimist või levimist
▫ Paljude kortermajade vanad küttetorud on asbestiga isoleeritud.
▫ Juhtmete otsad tuleb kindlasti isoleerida.
▫ Siin tasub sein lahti võtta ja torud ära isoleerida.
◊ laensõna saksa isolieren 'isoleerima' < prantsuse isoler 'isoleerima' < itaalia isolare 'isoleerima' (sõnast isola 'saar')
isoleeruma
M
ennast kellestki, millestki või ümbritsevast keskkonnast eraldama
▫ Inimene võib ühiskonnast täielikult isoleeruda, jäädes koju nelja seina vahele.
jagu
M
‹s›
1 (jaotatud või jagatud) osa, teatud hulk millestki või kellestki
▫ Ka viimane jagu peolisi saab lõpuks oma supi kätte.
■ raamatu, filmi või millegi muu alaosa
▫ Linastus filmi viimane jagu.
▫ Alajagu.
■ ‹kelle ühendi osana› kõnekeelne (osutab kellelegi kuulumist)
▫ Need asjad on minu jagu.
2 rühma koosseisu kuuluv sõjaväeline väeüksus, mis koosneb lahingpaaridest vm üksustest (kokku 5 kuni 15 inimest)
▫ Laskemoonajagu.
3 ‹hrl koos mõõtu märkiva sõnaga› teatud hulk või määr
▫ Tegime nädala jagu tööd.
▫ Tonni jagu forelli on pärit Soomest.
▫ Auto tagurdas kukesammu jagu.
▫ Juttu on terve lehekülje jagu.
▫ Meetrijagu.
▫ Tunnijagu.
⌘ jagu saama
‹kellest/millest› millestki või kellestki võitu saama, midagi või kedagi alistama
▫ Eesti esireket sai seekord kõigist jagu.
▫ Kuidas hirmust jagu saada?
▫ Sain lõpuks veast jagu.
joobnud
M
‹adj›
ebakaine, purjus
▫ Joobnud inimeste lällamine.
▫ Mees jäi joobnud päi pargipingile magama.
■ kellegi või millegi tugeva meelisegava mõju all, kellestki või millestki vaimustunud
▫ Tüdruku lähedusest joobnud noormees.
juhtima
M
1 sõiduki roolis olema, seda edasi viima ning teel, kursil vms hoidma
▫ Andres autot ei juhi.
▫ Sõidukit juhitakse lenkstangi abil.
▫ Laeva juhib kapten Valeri Sepp.
2 asutuse vm organisatsiooni tööd korraldama ja suunama, hrl selle juhina töötama; millegi toimimist või kulgu korraldama ja suunama
= juhatama (2. täh)
▫ Eestis juhib riiki peaminister.
▫ Nõupidamist juhtis abilinnapea.
▫ Ta esineb lavalaudadel, juhib telesaateid.
■ millegi kulgu või kellegi liikumist suunama
▫ Mina juhin oma elu ise.
▫ Traditsioonilistes tantsudes juhib mees oma partnerit.
■ vedeliku vm aine liikumisele (torude vm seadme abil) suuna andma
▫ Kogu reovesi juhitakse biopuhastisse.
■ elektrit, soojust vm füüsikalist nähtust edasi kandma, endast läbi laskma
▫ Märg puit juhib elektrit.
3 võistluse paremusjärjestuses esimene (või esikohtadel) olema; asetuselt, paremuselt vm poolest kellestki ees olema
▫ Saksamaa juhtis võistlust teisest etapist alates.
▫ Vaheajale minnes juhtis Eesti 41 : 33.
▫ Langust juhtisid selgelt Hoiupanga aktsiad.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome johtaa 'viia, juhtida, juhatada', liivi jū'odõ 'juhatada, juhtida'
jumalagajätt
M
kellestki või millestki lahkumine, kellegagi või millegagi hüvasti jätmine, lahkumissõnade lausumine
= hüvastijätt
▫ Ema vaatas mulle veel jumalagajätuks viimast korda silma ning siis lahkus.
jõuvõte
M
käega, füüsilise jõuga millegi tegemine, kellestki kinnihoidmine või -haaramine (nt võitluses, spordis)
▫ Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
■ (sunni-, survemeetodi kohta)
▫ Säärane aktsiisi tõus on jõuvõte kõikidele tarbijatele.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur