[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
danaiidid pl ‹s›
(Vana-Kreeka mütoloogias:) kuningas Danaose tütred, kes tapsid pulmaööl oma mehed ning pidid karistuseks allilmas kandma aukudega vaati vett
(Vana-Kreeka mütoloogias:) kuningas Danaose tütred, kes tapsid pulmaööl oma mehed ning pidid karistuseks allilmas kandma aukudega vaati vett
džellaba
Põhja-Aafrika araabia riikide traditsiooniline pikk õhukest kapuutsiga mantlit meenutav ülerõivas, mida kannavad nii mehed kui naised
◊ laensõna inglise djellaba 'džellaba' < araabia ǧallāba 'džellaba'
Põhja-Aafrika araabia riikide traditsiooniline pikk õhukest kapuutsiga mantlit meenutav ülerõivas, mida kannavad nii mehed kui naised
◊ laensõna inglise djellaba 'džellaba' < araabia ǧallāba 'džellaba'
⌘ isikuline tegumood
keel tegumood, mis näitab, et tegevussubjekt on lauses tavaliselt väljendatud alusena (nt Mehed vaidlesid ja arutasid terve õhtu)
= personaal
keel tegumood, mis näitab, et tegevussubjekt on lauses tavaliselt väljendatud alusena (nt Mehed vaidlesid ja arutasid terve õhtu)
= personaal
meessugu
‣ VÕRDLE naissugu (1. täh)
▫ Perekonnas pole ühtki meessoost järeltulijat.
▫ Mul on kadunud igasugune huvi meessoo vastu.
2 üks grammatilisi sugusid (nt indoeuroopa keeltes)
= maskuliinum ‣ VÕRDLE naissugu ‣ kesksugu
▫ Meessoost sõnad.
M
1 mehed sugupoolena‣ VÕRDLE naissugu (1. täh)
▫ Perekonnas pole ühtki meessoost järeltulijat.
▫ Mul on kadunud igasugune huvi meessoo vastu.
2 üks grammatilisi sugusid (nt indoeuroopa keeltes)
= maskuliinum ‣ VÕRDLE naissugu ‣ kesksugu
▫ Meessoost sõnad.
personaal
= isikuline tegumood
M
‹s› keel tegumood, mis näitab, et tegevussubjekt on lauses tavaliselt väljendatud alusena (nt Mehed vaidlesid ja arutasid terve õhtu)= isikuline tegumood
püksid pl ‹s›
vöölt jalgadeni ulatuv, jalgu kahe (pika või lühema) haruna ümbritsev riideese, mida kannavad nii mehed kui naised
▫ Pikad püksid.
▫ Lühikesed püksid.
▫ Tõmbasin püksid jalga.
▫ Velvetpüksid.
■ (loomade või lindude sääresulestiku või jalgade karvkatte kohta)
◊ laensõna alamsaksa buxe 'püksid', liitsõna *buck-hose 'sokunahast püksid' (buck 'sokk' + hose 'püksid') kuluvorm. Ka J. C. Clare käsikirjalises eesti-saksa sõnastikus (1730) on eesti sõna Püksi tähenduseks antud 'nahkpüksid'
vöölt jalgadeni ulatuv, jalgu kahe (pika või lühema) haruna ümbritsev riideese, mida kannavad nii mehed kui naised
▫ Pikad püksid.
▫ Lühikesed püksid.
▫ Tõmbasin püksid jalga.
▫ Velvetpüksid.
■ (loomade või lindude sääresulestiku või jalgade karvkatte kohta)
◊ laensõna alamsaksa buxe 'püksid', liitsõna *buck-hose 'sokunahast püksid' (buck 'sokk' + hose 'püksid') kuluvorm. Ka J. C. Clare käsikirjalises eesti-saksa sõnastikus (1730) on eesti sõna Püksi tähenduseks antud 'nahkpüksid'
segasaun
▫ Kui läheb segasaunaks, ei löö me põnnama!
M
saunaskäik mehed ja naised üheskoos▫ Kui läheb segasaunaks, ei löö me põnnama!
sugu1 ‹s›
1 kumbki neist kahest rühmast, kelleks isendid sugurakkude ja -elundite kahetaolisuse põhjal jagunevad, hrl mehed või naised (isased või emased)
= sugupool
▫ Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu.
▫ Sugu vahetama.
▫ Sugude võrdõiguslikkus.
■ inimeste, loomade ja taimede omadus eristuda nais- ja meessooks või emas- ja isasorganismiks, sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus
= bioloogiline sugu
2 mingite omaduste poolest sarnased, ühte liiki inimesed (nt ühest seisusest, rahvast, põlvkonnast)
▫ Soome sugu rahvad.
▫ Järeltulev sugu.
▫ Aadlisugu.
▫ Talupojasugu.
■ ühistest esivanematest põlvnevad isikud
= suguvõsa, suguselts
▫ Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu.
▫ Ta on kuulsast soost.
■ vananenud liik, sort
✉Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald
3 keel grammatiline kategooria (nt ladina, prantsuse, saksa keeles), mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass
▫ Eesti keeles sugusid pole.
■ loogika mõistete, esemete või nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese või nähtus
1 kumbki neist kahest rühmast, kelleks isendid sugurakkude ja -elundite kahetaolisuse põhjal jagunevad, hrl mehed või naised (isased või emased)
= sugupool
▫ Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu.
▫ Sugu vahetama.
▫ Sugude võrdõiguslikkus.
■ inimeste, loomade ja taimede omadus eristuda nais- ja meessooks või emas- ja isasorganismiks, sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus
= bioloogiline sugu
2 mingite omaduste poolest sarnased, ühte liiki inimesed (nt ühest seisusest, rahvast, põlvkonnast)
▫ Soome sugu rahvad.
▫ Järeltulev sugu.
▫ Aadlisugu.
▫ Talupojasugu.
■ ühistest esivanematest põlvnevad isikud
= suguvõsa, suguselts
▫ Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu.
▫ Ta on kuulsast soost.
■ vananenud liik, sort
✉Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald
3 keel grammatiline kategooria (nt ladina, prantsuse, saksa keeles), mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass
▫ Eesti keeles sugusid pole.
■ loogika mõistete, esemete või nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese või nähtus
sugupool
= sugu1 (1. täh)
▫ Kas mehed eeldavad, et õrnem sugupool ei mõtle?
▫ Ühe sugupoole puudumisel inimkond häviks.
▫ Taimede ja loomade sugupooled erinevad sugurakkude eri omaduste poolest.
◊ laensõna soome sukupuoli 'sugupool'
‣ Johannes Aavik 1912
M
‹s› kumbki neist kahest rühmast, kelleks isendid sugurakkude ja -elundite kahetaolisuse põhjal jagunevad, hrl mehed või naised (isased või emased)= sugu1 (1. täh)
▫ Kas mehed eeldavad, et õrnem sugupool ei mõtle?
▫ Ühe sugupoole puudumisel inimkond häviks.
▫ Taimede ja loomade sugupooled erinevad sugurakkude eri omaduste poolest.
◊ laensõna soome sukupuoli 'sugupool'
‣ Johannes Aavik 1912
tõkkesprint
– SEOTUD SÕNAD: tõkkesprinter ‹s›
M
tõkkejooks lühidistantsil (mehed 110 m, naised 100 m)– SEOTUD SÕNAD: tõkkesprinter ‹s›
vabavaht
▫ Oma kajuteis viibinud vabavahis meeskonnaliikmed kuulsid imelikku heli.
M
vahist vaba aeg; seda omavad mehed▫ Oma kajuteis viibinud vabavahis meeskonnaliikmed kuulsid imelikku heli.
