[EKS] Eesti keele sõnaraamat

jõgi ‹s› mööda pikka kitsast süvendit voolav veekogu
▫ Sügaval oru põhjas lookleb jõgi.
▫ Laevatatav jõgi.
■ (suurel hulgal liikuvate inimeste vm kohta)
▫ Inimjõgi.
◊ põlissõna soome-ugri: soome joki 'jõgi', saami johka 'jõgi', ungari jó vananenud 'jõgi' (kohanimede lõpposa)

katma 1 ‹millega› mingit kaitsvat või varjavat kihti või eset peale paigutama, millegagi pealt, väljastpoolt varjama või kaitsma
▫ Põrand kaetakse glasuurplaatidega.
▫ Ehitajad katavad maja fassaadi valge krohviga.
▫ Isa viis lapse voodisse ja kattis tekiga.
▫ Kondiiter kattis tordi martsipaniga.
2 söömiseks ja joomiseks vajalikku (ka toidunõusid) lauale paigutama
▫ Perenaine kattis hommikusöögi terrassile.
▫ Laud oli kaetud viiele.
3 varjavaks või kaitsvaks kihiks, katteks olema, millelgi (sellisena) paiknema
▫ Esimene lumi kattis musta maa.
▫ Tumedad pilved katsid päikese.
▫ Umbes kolmandiku riigi territooriumist katab mets.
▫ Põrandat katab paks vaip.
■ üle kostma, kuuldavust summutama
▫ Kontsert oli hea, ehkki kohati kippus orkester solisti katma.
■ kusagil, millegi pinnal (tihedalt) kasvama või suurel hulgal esinema
▫ Poisi nägu katavad tedretähnid.
▫ Rannikut katab männimets.
4 vajadusi, nõudmisi rahuldama; millelegi täielikult vastama
▫ Inimesele vajaminevat D-vitamiini kogust on võimatu üksnes toiduga katta.
■ midagi hüvitama, korvama
▫ Stipendium ei kata reisikulusid.
▫ Lapse ravikulud kattis haigekassa.
5 toetama ja kaitsma oma võistkonna toiminguid, nt mängijate liikumist, sööte, pealeviskeid, samal ajal vastase tegevust takistades (nt jalg-, korv- ja veepallis)
▫ Head viskajat tuleks lähemalt katta.
▫ Keskkaitsja suutis edukalt katta ka äärekaitse positsioone.
■ teatud vahemaad läbima
▫ Sprinter kattis distantsi 10,2 sekundiga.
▫ Lennuk katab selle vahemaa kolme tunniga.
■ (tulistamisega) oma üksuste või üksikvõitlejate taandumist või muud liikumist julgestama
▫ Lennukid katsid maavägede operatsioone õhust.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome kattaa 'katta', vepsa katta 'katta; peita', liivi kattõ 'katta'. Sõna kaas (*kante) vana tuletis (*kant-ta- › *kat-ta-)

– kokku ostma ‹v›
midagi suurel hulgal ostma (ka edasimüügiks), hulgi ostma
▫ Noorem poiss ostab vinüüle kokku.
▫ Inimesed on paanikas, nad ostavad kokku vett, leiba, konserve.
▫ Apteegid ostavad kokku pärnaõisi.

kubinal ‹adv› sagivaid, tunglevaid inimesi või muid elusolendeid tihedalt täis; eriti suurel hulgal
▫ Prussakaid oli selles majas kubinal.
▫ Puu oli kreeke kubinal täis.

⌘ kulub nagu leiba
‹mida› midagi kulub järjest, palju, suurel hulgal
= läheb nagu leiba
▫ Teppimise harjutamiseks tegin emale mõned pajalapid, tal kulub neid nagu leiba.

kumulatsioon ‹s› millegi kuhjumine, kokku kogunemine või suurel hulgal kuhugi koondamine
▫ Käibemaksu kumulatsioon.
■ ravimi vm aine või selle toime kuhjumine organismis
■ lõhkelaengu plahvatuse mõju suurendamine soovitud suunas koondamisega
■ (kirjandusteoses:) tähenduselt lähedaste sõnade kuhjamine, nii et see mõjub rohkuse ja küllusega
◊ laensõna saksa Kumulation 'kumulatsioon'

kumuleerima
suurel hulgal kuhugi koondama
▫ Keerukas süsteem kumuleerib vigu.
◊ laensõna saksa kumulieren 'kuhjama, kumuleerima' < ladina cumulāre 'kuhjama' (sõnast cumulus 'kuhi')

kõhutäis ‹s› (söödava, joodava kohta:) kõhtu täitev, küllalt suur kogus; ühe toidukorra söök
▫ Pärast kosutavat kõhutäit tuleb uni peale.
▫ Söö üks korralik kõhutäis.
▫ Rikkalik kõhutäis.
■ suurel hulgal, päris palju
= nahatäis
▫ Sain kõhutäie naerda.

küllaga ‹adv›
rohkesti, palju, suurel hulgal, arvul või määral
▫ Tundub, et neil tüüpidel on ideid küllaga.
▫ Imestamist oli rohkem kui küllaga.
▫ Neil on veel küllaga arenguruumi.

lade ‹s› 1 kihiti või (korratu) kihina kuhugi kuhjunud või kuhjatud asjad, aine, materjal vms
= lademik
▫ Ukse all vedeles terve lade kirju.
▫ Kivilade.
▫ Prügilade.
■ lademes ‹ka mitmuses› väga palju, väga suurel hulgal
▫ Poodides seisab lademetes seda pahna, mida keegi ei osta.
▫ Häid äriideid on alati lademes.
■ (endisaegsel rehepeksmisel:) vardaga või koodiga peksmiseks või pahmamiseks rehalasse laotatud viljakiht
2 geoloogia (geoloogiline alajaotus:) kivimid, mis on tekkinud geoloogilise ea vältel (nt Campania lade, Oxfordi lade)
▫ Lasnamäe lade.
▫ Raikküla lade.
○ HEA TEADA Lademe alajaotus on vöö.
■ selline maapõues (või maapinnal) kihina või kihiti asuv kivimite, maavara vm pinnase kogum
▫ Soolalade.
▫ Turbalade.
▫ Paelade.
▫ Fosforiidilade.

lahisema hoogsalt, suurel hulgal, lahinal sadama või voolama
▫ Taevast lahiseb valget vett alla.
▫ Räästad tilguvad, mõnes kohas lausa lahiseb.
▫ Mõni peseb hambaid nii, et vesi lahiseb.
◊ kõlasõna eesti-soome: soome lahista 'vuliseda, soliseda'

laialt ‹adv› 1 suurel, laial alal; paljude inimeste hulgas
▫ Karstiala oli igal kevadel laialt üle ujutatud.
▫ Laialt levinud arvamus.
▫ Ei taha, et asjast laiemalt teataks.
■ üldisemalt, laialt tasandilt
▫ Reeglit saab tõlgendada üsna laialt.
▫ Käsitleksin probleemi laiemalt.
■ nii, et miski on pärani (lahti)
▫ Värav oli laialt lahti.
▫ Poiss haigutas laialt.
■ (tervet nägu hõlmava naeruse ilme, ka valjuhäälse naeru kohta)
▫ Nägu kiskus laialt naerule.
▫ Kõik naersid laialt.
2 suurel hulgal, palju
▫ Kui televiisorit ei vaata, siis on lugemiseks aega laialt.
▫ Rahval oli lõbu laialt.
▫ Maad on mul laialt käes.
■ suureliselt, priiskavalt
▫ Mees armastas laialt elada, kinkis sõpradele maju ja autosid.

liivatorm tugev kuiv tuul, mis tõstab üles ja kannab edasi suurel hulgal liiva ja tolmu
◊ tõlkelaen saksa Sandstorm

loogu ‹adv›seotud sõnaga loogus
‹hrl võrdluses› väga palju, suurel hulgal
▫ Infarkt murrab ka naisi nagu loogu.
▫ Vaenlasi langes loogu.
■ lamandunud olekusse; niidetuna maha
▫ Vihmaootel närbus vili ja vajus loogu.

⌘ läheb nagu leiba
‹mida› midagi kulub järjest, palju, suurel hulgal
= kulub nagu leiba
▫ Rallirajal läks rehve nagu leiba.

⌘ nagu kirjusid koeri
suurel hulgal, rohkesti (ja igasuguseid)
▫ Koolitusfirmasid on nagu kirjusid koeri, raske on nende hulgast sobivat leida.

⌘ nagu liiva mere ääres
väga suurel hulgal, väga palju
▫ Rahvast oli nagu liiva mere ääres.

nahatäis ‹s› (peksaandmise või -saamise, karistamise kohta)
= keretäis
▫ Kodus ootas süüdlast kõva nahatäis.
▫ Poiss sai isa käest nahatäie.
■ suurel hulgal, päris palju
= kõhutäis
▫ Sain hea nahatäie naerda.

neelama 1 reflektoorsete liigutuste abil midagi (hrl toidupala või vedelikulonksu) kurgust alla suruma
▫ Juba pikemat aega on kurk haige ja valus neelata.
▫ Laps neelas kogemata ploomikivi alla.
■ (kiiresti, suurte suutäitega) sööma või jooma; ravimeid suu kaudu manustama
▫ Hommikul jõudsin kiiruga paar võileiba neelata.
▫ Kolmapäevast saati neelan antibiootikume.
■ (ebaselge hääldamise kohta, kui osa sõnast või lausest jäetakse välja hääldamata)
▫ Ameeriklased rääkisid kiiresti, neelasid sõnalõppe ning kasutasid slängi.
■ kiiresti (ja palju) lugema; (nägemis-, kuulmismeelega) innukalt vastu võtma, endasse ahmima
▫ Tüdruk neelab raamatuid.
▫ Silmad neelasid teksti.
▫ Lapsed tulevad muuseumisse ja neelavad teadmisi.
2 endasse vajuda laskma, endasse tõmbama või imema; millegi kadumist põhjustama
▫ Keset tänavat tekkinud auk neelas veoauto.
▫ Automaat neelas pangakaardi.
■ midagi suurel hulgal vajama või (ära) tarvitama
▫ Uuringud neelavad kopsaka summa.
▫ Juba praegu on näha, kui palju neelab raha talu taastamine.
▫ Mootor neelab kütust.
▫ Majaehitus on neelanud kõik vabad hetked.
■ (valguse, kiirguste, helidega seoses:) tugevust nõrgendama
▫ Atmosfäär neelab UV-kiirgust.
▫ Helilaineid neelav materjal.
■ endasse, enda alla haarama; endaga liitma
▫ Meri neelab tasapisi maismaad.
▫ Väiksemad kaubandusettevõtted neelatakse suuremate poolt alla.
■ (tule, leekide hävitava toime kohta)
▫ Tuli neelas kogu pere maise vara.
◊ põlissõna uurali: soome niellä 'neelata', ungari nyel 'neelama', neenetsi ńälä- 'neelama'

palju1 ‹adv›
1 suurel hulgal, arvul või määral, rohkesti; tavapärasest, vajaminevast vms suuremal hulgal
⇔ vähe1
▫ Ega magamiseks palju aega jää.
▫ Ma olen sellest juba palju rääkinud.
▫ Täna on enesetunne palju parem.
▫ Inimesi on maailmas liiga palju.
▫ Palju õnne!
■ ‹otseses ja kaudküsimuses› väljendab küsimust hulga või määra kohta (ka ühendis kui palju)
▫ Kui palju on teie arvates mõistlik pulmadele kulutada?
▫ Palju sa tunnis teenid?
▫ Ma ei tea, palju sinna rahvast mahub.
■ (mööndust märkivates ühendites:) ükskõik kui suurel arvul või hulgal
▫ Räägi palju räägid, midagi ei muutu.
▫ Hirmutagu ravimi infoleht palju tahes, Xanax müüb ikka hästi.
■ ‹eitavas lauses› suurt, eriti
▫ Ega rolleriga seal palju kuhugi sõita ei olnud.
2 paljuski ‹ka vormis paljus› suurel määral, suuresti
▫ Kütusekulu sõltub paljuski sõidustiilist.
▫ Klassikaline kaariese diagnostika põhines paljus sondi kasutamisel.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome paljon 'palju', vadja paľľo 'palju'

peo ‹s› käelaba sisemine külg
= pihk1
▫ Kukkusin peod ja põlved marraskile.
■ peos ‹ka vormis peost› käes (hoituna), käte vahel vms; võimuses
▫ Relv püsis kindlalt peos.
▫ Asjad kipuvad tal peost pudenema.
▫ Mees on allmaailmal peos.
■ peoga suurel hulgal, väga palju
▫ Rahusteid sai neelatud peoga.
▫ Soola on kaladele küll peoga pandud.
■ peotäis (linu või kanepit)
▫ Üks peo linu.

priiskama raha vm väärtuslikku suurel hulgal (hooletult) kulutama
▫ Kes hoiab kokku, kes priiskab.
▫ Kaupmehe pojad armastasid priisata ja sattusid võlgadesse.
▫ Ajaga polnud priisata.
▫ Saatkonnas pole ruumiga priisata.
◊ laensõna alamsaksa spisen 'ennast küllastama, täis sööma'. Eesti keeles on murdevariantide piisama ~ piiskama kõrvale tekkinud lisatud r-häälikuga priiskama, mis on saavutanud kõige laiema leviku ja võetud kirjakeelde

sadama 1 ‹hrl 3. isikus, ka umbisikuliselt› vihmana, lumena vm sademetena (tihedasti, suurel hulgal) maha, maapinnale langema
▫ Homme sajab hoovihma ja on äikest.
▫ Sadas terve öö.
■ selle tõttu teatavasse olekusse minema
▫ Heinad sadasid märjaks.
▫ Hange sadanud põõsad.
2 ‹hrl 3. isikus› varisema, osa haaval või tükkidena alla langema
▫ Vesuuvilt sadas tuld ja kive, maa värises.
▫ Vahtrate õied sajavad juba maha.
■ ‹hrl 3. isikus› ootamatult, äkki (kusagilt) alla, maha, maapinnale kukkuma
▫ Kõik oli kena, kuni tuulevaiksel hetkel lohe alla sadas.
3 ‹hrl 3. isikus› (millegi rohkearvulise esinemise kohta)
▫ Kriitikanooli sadas igast nurgast.
▫ Pärast seda sadas kutseid teistele festivalidele.
▫ Rusikahoobid sadasid mehele selga.
■ (millegi ootamatu toimumise kohta)
▫ Ei ole võimalik, et õnn sajab sulle lihtsalt sülle.
▫ Inimene sajab uksest sisse ja kukub kohe palka nõudma.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda', liivi sa’ddõ '(vihma, lund) sadada; kukkuda, langeda', saami (lõuna) tjuetseh '(lund) sadada'

– sisse taguma ‹v›
1 lööke andes millessegi kinnitama
▫ Esimene ronija peab kaljunaelad sisse taguma ja viimane need välja kiskuma.
■ löökidega purustama
▫ Noored märatsesid tänavatel, tagusid aknaid sisse.
■ kõnekeelne kellelegi midagi (jõuga) sisendama, et see meelde jääks ja kinnistuks
▫ Positiivses võtmes uudiste tootmiseks peaksid leheneegrid saatma kuradile kõik oskused, mida neile ülikoolis sisse taoti.
2 kõnekeelne millegi jaoks (suurel hulgal) raha välja andma
▫ Ega kultuuriga alati leiba teeni, palju peab oma raha sisse taguma.
▫ Et jetist võidusõidupilli saada, tuleb sinna kolme jeti raha veel sisse taguda.

suurtootmine suurel hulgal, massiline tootmine suurettevõtetes
▫ Kõrgtehnoloogiline suurtootmine.
▫ Maale on alles jäänud vaid suurtootmine.

termotuumareaktsioon väga kõrgel temperatuuril toimuv kergemate aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks, reaktsioon, mis vallandab suurel hulgal energiat
= tuumasüntees, tuumareaktsioon, termotuumasüntees
◊ tõlkelaen vene термоядерная реакция

termotuumasüntees väga kõrgel temperatuuril toimuv kergemate aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks, reaktsioon, mis vallandab suurel hulgal energiat
= tuumasüntees, tuumareaktsioon, termotuumareaktsioon
◊ tõlkelaen vene термоядерный синтез

tulvama (vee, selle taseme kohta:) kõrgseisus olema; üle kallaste ajama, üle voolama; ohtralt, hooga voolama
▫ Jõgi tulvas üle kallaste.
▫ Veevool tulvab kohinal orgu.
■ (kellegi või millegi kohta:) suurel hulgal, rohkel arvul, suure hooga tulema või levima
▫ Valgustatud suusaradadele tulvab huvilisi.
▫ Lamedat muusikat tulvas sisse uksest ja aknast.
▫ Maailm on infost üle tulvatud.

tuumareaktsioon väga kõrgel temperatuuril toimuv kergemate aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks, reaktsioon, mis vallandab suurel hulgal energiat
= tuumasüntees, termotuumareaktsioon, termotuumasüntees

tuumasüntees väga kõrgel temperatuuril toimuv kergemate aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks, reaktsioon, mis vallandab suurel hulgal energiat
= termotuumareaktsioon, termotuumasüntees, tuumareaktsioon

voogama 1 (lõhna, soojuse, valguse, heli vms kohta:) puhanguga, hooga, lainetena levima või erituma
= hoovama (1. täh)
▫ Ukseavast voogab tuppa pehmet ja kollakat valgust.
2 (meeleolu, tunnete, oleku vms kohta:) millestki, kellestki väljapoole levima, vastu õhkuma või kiirgama
= hõnguma (2. täh), hoovama (2. täh)
▫ Tema häälest voogas otsustavust.
▫ Tunded voogavad, kord tormiliselt, kord vaikselt.
3 katkematu voona, suurel hulgal ühes suunas liikuma
▫ Rahvahulk voogab kõikjale, kuhu silm ulatub.
▫ Kuulujuttude laine voogas läbi linna.
▫ Kõik need mälestused voogasid temasse.

voolama 1 (vee vm vedeliku, ka peeneteralise aine kohta:) hooga ühes suunas edasi liikuma
▫ Jõgi voolab merre.
▫ Tundsin, kuidas veri voolas pähe.
▫ Pisarad muudkui voolasid.
▫ Vili voolab suhinal kotti.
■ (õhu, niiskuse, soojuse, lõhna, valguse vms ühetasase liikumise, levimise kohta)
▫ Külm õhk voolas igast nahapoorist sisse.
■ (tunde, meeleolu kandumisega ühenduses)
▫ Südamesse voolas rahu.
2 (inimeste, sõidukite vms kohta:) suurel hulgal ühes suunas liikuma; üksteise järel kuskile siirduma
▫ Lossiplatsile voolas tuhandeid demonstrante.
■ (tulu, saagi, kaupade vm ohtra ja pideva liikumise kohta)
▫ Raha muudkui voolab.
3 (mitmesuguste nähtusete kohta:) ühtlaselt, sujuvalt, katkematult kulgema
▫ Elu voolas rahulikult.
▫ Lasksin mõtetel voolata.
■ (heli, hääle kohta:) seotult, sujuvalt kõlama
▫ Pillist hakkas voolama kaunis muusika.
■ (jutujooksu kohta)
▫ Sõnad lausa voolasid üle ta huulte.
▫ Jutt voolas uinutavalt.

õilmitsema hästi edenema, heal järjel olema, suurel ja silmahakkaval hulgal esinema vms
▫ Kirjastustöö lausa õilmitses.
▫ Aastaid õilmitsenud majandussuhted jahenesid.
■ (inimese kohta:) õnnest, heaolust särama
▫ Õilmitsev pruut.
■ (külluslikult) õitsema
▫ Niidul õilmitsevad toomed.