[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

pihk1 ‹s›
käelaba sisemine külg
= peo
▫ Peremees ladus töömehele raha pihu peale.
■ pihus ‹ka vormides pihku, pihust› (käes, käte vahel olekuga seoses)
▫ Kruus peab pihku istuma, muidu pole ta õige kruus.
▫ Astus poest välja, leivapäts pihus.
– VÄLJENDID: kõri pihku võtma, pihku lööma, nagu peoga pühitud, silmad pihus, pihku taguma, pöidlad pihku, tühjad pihud, kõrvu pihku võtma, pihku peksma, peenike pihus, pihku naerma, pihku itsitama
pihk2 ‹s›
paljude taimede, eriti okaspuude eritatav klaasitaoliselt läbipaistev või tuhm sitke, veniv ja kleepuv mass
= vaik1
◊ põlissõna soome-ugri: soome pihka 'vaik', lüüdi pihk 'vaik', handi piγəᴧ 'vaigust paik paadil'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur