[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
JuudamaaM
‹
pärisnimi›
seotud sõnaga
Juuda ajalooline maa-ala Lähis-Idas Palestiina aladel ▫
Ürikutes on mainitud, et Juudamaa datlitega saab ravida vähki, malaariat ja hambavalu.
○
HEA TEADA Juudamaad nimetati ka Juuda riigiks, mis sai alguse ühtse Iisraeli riigi lõhenemisest 926 eKr. Juudamaa pealinnaks sai Jeruusalemm ning vanaaja Iisraeli pealinnaks Samaaria. ■
(tänapäevases keelekasutuses harva ka Iisraeli kohta) ▫
Veetsin oma puhkuse Juudamaa päikese all.
kallisM
1 ‹
adj›
palju raha maksev, kõrge hinnaga =
hinnaline,
kallihinnaline ⇔
odav ▫
Kallis ülikond.
▫
Uhke ja kallis auto.
■
suuri kulusid, väljaminekuid nõudev =
kulukas ▫
Miks peaksid eestlased kalli raha eest Alpidesse sõitma? ▫
Armastab käia kallites restoranides.
▫
Mootorrattasõit on kallis hobi.
2 ‹
adj›
millegi poolest kõrgelt hinnatud, suure väärtusega, sellisena tähtis, vajalik =
hinnaline,
väärtuslik ▫
Iga sekund on kallis.
▫
Kallil pühade ajal.
3 ‹
s›
inimene, keda keegi (väga) armastab =
armsam,
armastatu ▫
Veetsin nädalavahetuse oma kalliga.
▫
Tere, kallis! ■ ‹
adj›
(meelitus- või pöördumissõnana) =
kulla ▫
Kallid kolleegid! ▫
Kallis härra minister! ▫
Ole kallis, ära võta südamesse! ■ ‹
adj›
väga armastatud, kellegi südant, hinge liigutav, sinna kuuluv =
armas (
1. täh),
kullapai,
kullakallis ▫
Kallid kadunukesed jõudsid kodumulda.
■ ‹
adj›
(imestust, üllatust väljendavates hüüatustes) ▫
Kallis aeg, mis see siis tähendab? ▫
Kallis taevas!◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kallis 'hinnaline, väärtuslik, armas', vepsa kal´l´iž 'hinnaline, väärtuslik, armas', vadja kallis 'hinnaline; armas; püha(de päev)'
keskelM
seotud sõnaga
keskele,
keskelt 1 ‹
postp mille,
adv›
mingi ala, koha keskkohas ▫
Pikemad poisid seisid keskel, lühemad äärtel. ▫
Lauluväljaku keskel asuv kõrgemale tõstetud piiratud ala on mõeldud VIP-idele.
■ ‹
postp mille›
millestki, kellestki ümbritsetuna ▫
Üritab olla otse sündmuste keskel. 2 ‹
postp mille›
kellegi hulgas, kellegagi koos, seas ▫
Veetsin pühapäeva perekonna keskel. 3 ‹
postp mille›
(ajaliselt:) millegi keskpaigas ▫
See juhtus möödunud sajandi keskel.
▫
Augusti keskel läks vihmale.
loodusM
‹
s›
1 meid ümbritsev maailm, eriti taimed, loomad ja maastik (vastandatuna inimese loodule);
aineline maailm, kogu universum ▫
Veetsin päeva vabas looduses.
▫
Plastpudel võib loodust reostada aastakümneid.
▫
Inimkond on osa loodusest.
■
(loomulikult olemasolevate võimete, annete vm omaduste allikana) ▫
Loodus on talle palju võimeid andnud.
▫
Mõnele on loodusest antud natuke kühmus kehahoiak.
2 silmade vardale loomine kinda, soki või suka kudumisel;
kinda randmeosa, soki või suka sääreosa ▫
Roosi õpetas Kihnu moodi kinda loodust tegema.
▫
Soki loodus on pitskoes.
◊
kirjakeele sõna Esialgu kirikukeele sõna, mis esines mitmes tähenduses; praegune tähendus 'natuur' kujunenud 19. sajandi teisel poolel
peenarM
‹
s›
(ristkülikukujuline) pinnakõrgendik lillede või aedvilja, ka puutaimede kasvatamiseks ▫
Tänase päeva veetsin peenraid rohides.
▫
Maasikapeenar.
▫
Roosipeenar.
▫
Porgandipeenar.
◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome piennar 'peenar; serv, veer', lüüdi piendäṙ 'põllupeenar', liivi pīendrõks 'põllupeenar'
põnnM
‹
s›
(väike) laps;
(vastandatult tirtsule:) väike poiss ▫
Pisike põnn saab kohe viiekuuseks.
▫
Põnnina veetsin tihti aega vanaema juures.
▫
Esimese klassi põnnid ja tirtsud.
◊
Sõna punn õ-line variant
rüpes ‹
postp›
seotud sõnaga
rüppe,
rüpest ‹
mille/kelle›
millegi või kellegi poolt ümbritsetud, millestki hõlmatud, millegi sees, keskel ▫
Veetsin puhkuse pere ja lähemate sõprade rüpes.
▫
Soovisime erilist jaanituld mõisapargi rüpes.
suvesüdaM
kesksuvi, suve kõrgaeg ▫
Suvesüdame veetsin Lohusalu liivarannas.
veetmaM
(sagedamini puhkeaja või jõudeoleku kohta:) aega kuidagi või kusagil kulutama, aega mööda saatma ▫
Suurema osa ajast veedab poiss arvuti ees.
▫
Veetsin kogu suve maal.
◊
laensõna soome viettää 'veetma, mööda saatma'
‣ Johannes Aavik 1912
ööM
‹
s›
õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast, hrl magamise aeg;
päikeseloojaku ja -tõusu vaheline ajavahemik ▫
Veetsin enne eksamit unetu öö.
▫
Isa suri ööl vastu laupäeva.
▫
Jõudsime koju hommikupoole ööd.
▫
Sügisöö.
▫
Tuisuöö.
◊
põlissõna soome-ugri: soome yö 'öö', udmurdi uj 'öö', ungari éj 'öö'