[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

Juudamaa
M
‹pärisnimi›
seotud sõnaga Juuda
ajalooline maa-ala Lähis-Idas Palestiina aladel
▫ Ürikutes on mainitud, et Juudamaa datlitega saab ravida vähki, malaariat ja hambavalu.
○ HEA TEADA Juudamaad nimetati ka Juuda riigiks, mis sai alguse ühtse Iisraeli riigi lõhenemisest 926 eKr. Juudamaa pealinnaks sai Jeruusalemm ning vanaaja Iisraeli pealinnaks Samaaria.
■ (tänapäevases keelekasutuses harva ka Iisraeli kohta)
▫ Veetsin oma puhkuse Juudamaa päikese all.
kallis
M
1 ‹adj› palju raha maksev, kõrge hinnaga
= hinnaline, kallihinnaline ⇔ odav
▫ Kallis ülikond.
▫ Uhke ja kallis auto.
■ suuri kulusid, väljaminekuid nõudev
= kulukas
▫ Miks peaksid eestlased kalli raha eest Alpidesse sõitma?
▫ Armastab käia kallites restoranides.
▫ Mootorrattasõit on kallis hobi.
2 ‹adj› millegi poolest kõrgelt hinnatud, suure väärtusega, sellisena tähtis, vajalik
= hinnaline, väärtuslik
▫ Iga sekund on kallis.
▫ Kallil pühade ajal.
3 ‹s› inimene, keda keegi (väga) armastab
= armsam, armastatu
▫ Veetsin nädalavahetuse oma kalliga.
▫ Tere, kallis!
■ ‹adj› (meelitus- või pöördumissõnana)
= kulla
▫ Kallid kolleegid!
▫ Kallis härra minister!
▫ Ole kallis, ära võta südamesse!
■ ‹adj› väga armastatud, kellegi südant, hinge liigutav, sinna kuuluv
= armas (1. täh), kullapai, kullakallis
▫ Kallid kadunukesed jõudsid kodumulda.
■ ‹adj› (imestust, üllatust väljendavates hüüatustes)
▫ Kallis aeg, mis see siis tähendab?
▫ Kallis taevas!
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kallis 'hinnaline, väärtuslik, armas', vepsa kal´l´iž 'hinnaline, väärtuslik, armas', vadja kallis 'hinnaline; armas; püha(de päev)'
– VÄLJENDID: kalliks maksma minema
keskel
M
seotud sõnaga keskele, keskelt
1 ‹postp mille, adv› mingi ala, koha keskkohas
▫ Pikemad poisid seisid keskel, lühemad äärtel.
▫ Lauluväljaku keskel asuv kõrgemale tõstetud piiratud ala on mõeldud VIP-idele.
■ ‹postp mille› millestki, kellestki ümbritsetuna
▫ Üritab olla otse sündmuste keskel.
2 ‹postp mille› kellegi hulgas, kellegagi koos, seas
▫ Veetsin pühapäeva perekonna keskel.
3 ‹postp mille› (ajaliselt:) millegi keskpaigas
▫ See juhtus möödunud sajandi keskel.
▫ Augusti keskel läks vihmale.
loodus
M
‹s›
1 meid ümbritsev maailm, eriti taimed, loomad ja maastik (vastandatuna inimese loodule); aineline maailm, kogu universum
▫ Veetsin päeva vabas looduses.
▫ Plastpudel võib loodust reostada aastakümneid.
▫ Inimkond on osa loodusest.
■ (loomulikult olemasolevate võimete, annete vm omaduste allikana)
▫ Loodus on talle palju võimeid andnud.
▫ Mõnele on loodusest antud natuke kühmus kehahoiak.
2 silmade vardale loomine kinda, soki või suka kudumisel; kinda randmeosa, soki või suka sääreosa
▫ Roosi õpetas Kihnu moodi kinda loodust tegema.
▫ Soki loodus on pitskoes.
◊ kirjakeele sõna Esialgu kirikukeele sõna, mis esines mitmes tähenduses; praegune tähendus 'natuur' kujunenud 19. sajandi teisel poolel
– VÄLJENDID: emake loodus
peenar
M
‹s›
(ristkülikukujuline) pinnakõrgendik lillede või aedvilja, ka puutaimede kasvatamiseks
▫ Tänase päeva veetsin peenraid rohides.
▫ Maasikapeenar.
▫ Roosipeenar.
▫ Porgandipeenar.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome piennar 'peenar; serv, veer', lüüdi piendäṙ 'põllupeenar', liivi pīendrõks 'põllupeenar'
– VÄLJENDID: Tootsi peenar
põnn
M
‹s›
(väike) laps; (vastandatult tirtsule:) väike poiss
▫ Pisike põnn saab kohe viiekuuseks.
▫ Põnnina veetsin tihti aega vanaema juures.
▫ Esimese klassi põnnid ja tirtsud.
◊ Sõna punn õ-line variant
rüpes ‹postp›
seotud sõnaga rüppe, rüpest
‹mille/kelle› millegi või kellegi poolt ümbritsetud, millestki hõlmatud, millegi sees, keskel
▫ Veetsin puhkuse pere ja lähemate sõprade rüpes.
▫ Soovisime erilist jaanituld mõisapargi rüpes.
– VÄLJENDID: une rüpes
suvesüda
M
kesksuvi, suve kõrgaeg
▫ Suvesüdame veetsin Lohusalu liivarannas.
veetma
M
(sagedamini puhkeaja või jõudeoleku kohta:) aega kuidagi või kusagil kulutama, aega mööda saatma
▫ Suurema osa ajast veedab poiss arvuti ees.
▫ Veetsin kogu suve maal.
◊ laensõna soome viettää 'veetma, mööda saatma'
‣ Johannes Aavik 1912
– VÄLJENDID: ööd veetma
öö
M
‹s›
õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast, hrl magamise aeg; päikeseloojaku ja -tõusu vaheline ajavahemik
▫ Veetsin enne eksamit unetu öö.
▫ Isa suri ööl vastu laupäeva.
▫ Jõudsime koju hommikupoole ööd.
▫ Sügisöö.
▫ Tuisuöö.
◊ põlissõna soome-ugri: soome yö 'öö', udmurdi uj 'öö', ungari éj 'öö'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur