[EKS] Eesti keele sõnaraamat

armas ‹adj› 1 väga armastatud, kellegi südant, hinge liigutav, sinna kuuluv
= kallis (3. täh), kullakallis, kullapai
▫ Minu armas mees.
▫ Mul on hästi armas kass.
▫ Armsad asjad muudkui kogunevad.
▫ Mul on sinust nii palju armsaid mälestusi.
■ (väljendab pehmendavat, iroonilist suhtumist)
▫ Meie armas koolivend valetab, nii et suu suitseb.
▫ Ju ma siis olen tore armas kaabakas.
■ (pöördumisfraasides, nt kirja või kõne alguses)
▫ Tere jälle, armas sõber!
▫ Armas jumal, anna andeks!
▫ Armas rahvas!
2 poolehoidu äratav, kena, meeldiv; lahke, südamlik
▫ Väga armas kool ja hästi armsad lapsed!
▫ Antti on ju tegelikult sümpaatne ja armas inimene.
▫ Armsa näoga neiu.
■ (koha, sündmuse vm kohta:) koduselt, mõnusalt mõjuv, hubane
▫ Selline väike armas linnake.
■ (viisakusväljendites)
▫ Väga armas sinust, et tulid!