[EKS] Eesti keele sõnaraamat

diakriitik ‹s› tavalisest erinevat hääldust tähistav lisamärk tähe peal, all, kõrval või sees (nt å, ê, ş)
= diakriitiline märk

⌘ diakriitiline märk ‹adj›
tavalisest erinevat hääldust tähistav lisamärk tähe peal, all, kõrval või sees (nt å, ê, ş)
= diakriitik
▫ Lihtsuse mõttes on Vikipeedias diakriitilised märgid nii mõneski tekstis lihtsalt ära jäetud.

kaelarätik kaelas, üleriiete all või peal kantav rätik
= kaelarätt
▫ Põll oli suurte lilledega ja kaelarätiku peal olid kaelakeed.
◊ tõlkelaen saksa Halstuch

kaelarätt kaelas, üleriiete all või peal kantav rätik
= kaelarätik
▫ Mehed kandsid mustvalgeid kaelarätte ja siniseid sõrmkindaid.
◊ tõlkelaen saksa Halstuch

kandma 1 hrl üles tõstetuna edasi toimetama, ühest kohast teise viima või tooma
▫ Jalgpallur kanti kanderaamil staadionilt ära.
▫ Kannab raskeid kotte.
▫ Ei taha sularaha kaasas kanda.
▫ Tuul kandis kõikjale peenikest liiva.
■ ‹väljendites› (rase-olemise kohta)
▫ Sel ajal kandis ta oma teist last.
▫ Üle 42. nädala kantud rasedus.
■ (teatamise, edasirääkimise kohta)
▫ Uudis kanti külas kiiresti laiali.
■ mingit infot, pilti vms kuhugi märkima, toimetama või registreerima
▫ Muster kanti kopeeri abil paberile.
▫ Ettepanek kanti protokolli.
▫ Laseb palga kanda abikaasa pangakontole.
■ mingit ainet kuhugi pinnale määrima või tõmbama
▫ Toitemask kantakse nahale mõneks minutiks.
2 millelegi altpoolt toeks olema, seda ülal hoidma
▫ Soolane vesi kannab ujujat paremini kui mage.
▫ Selline nõrkus, et jalad ei kanna.
■ peal lasuvat raskust välja kannatama, selle all mitte kokku vajuma; taluma
▫ Jää on õhuke, ei kanna veel.
▫ Pehme põld ei kanna traktorit.
▫ Vaevu jaksab ta oma murekoormat kanda.
■ mingit nähtust, olukorda, ideed vm ülal hoidma, sellele aluseks olema
▫ Lootusest ja optimismist kantud sõnavõtt.
▫ Tegutses kättemaksuihast kantuna.
■ kõnekeelne (alkoholi talumise kohta)
▫ Kui ei kanna, ära joo!
■ (hääle kohta:) kaugele kostev, tugev, jõuline olema
▫ Noore laulja hääl ei kanna.
3 saaki või vilja andma (hrl kultuurtaimede kohta); midagi kasvatama (maa kohta)
▫ Noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu.
■ kasu tooma, tulemuslik olema
▫ Meie jõupingutused kandsid lõpuks vilja.
▫ Panin raha panka intresse kandma.
4 (riiete seljas, jalatsite jalas, ehete vms küljesoleku kohta)
▫ Armastab kanda ülikonda ja lipsu.
▫ Kannab kõrge kontsaga kingi.
▫ Ma ei kanna kõrvarõngaid.
▫ Kannab iga ilmaga päikseprille.
■ (ühenduses juuste või habeme teatud moe või soenguga)
▫ Kannab siilisoengut ja vuntse.
5 millegagi varustatud olema, midagi (nt nime, tiitlit, pealkirja) omama
▫ Auto kandis numbrimärki 502 APO.
▫ Pärast abiellumist kannab ta mehe perekonnanime.
6 ‹hrl tugiverb› kasutatakse mingis olukorras osalemise väljendamisel (olukorrale osutab nimisõna)
▫ Projektist kinnipidamise eest kannavad vastutust nii ehitaja kui tellija.
▫ Kannab hoolt oma tervise eest.
■ (kestvamalt) mingis tundes või olukorras püsima
▫ Kannab kogu maailma peale vimma.
– SEOTUD SÕNAD: kandmine ‹s›
◊ põlissõna uurali: soome kantaa 'kanda; taluda; rase või tiine olla; saaki anda', ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tegema', eenetsi kada- 'kandma, ära viima'

kiht ‹s› 1 teatava paksusega lamedalt laotunud hulk ühtlase koostisega ainet või ühetaolisi asju, mis paikneb millegi peal, all või vahel, hrl ühe osana mitmest samalaadsest
▫ Naha pindmine kiht.
▫ Maas on õhuke kiht lund ja päike paistab.
▫ Kanna peale teine kiht punast värvi.
▫ Ühe millimeetri paksune kiht liimi.
▫ Õunad pakitakse kihtide kaupa.
▫ Panin selga mitu kihti riideid.
▫ Koori kapsast kiht kihilt.
▫ Lumekiht.
▫ Mullakiht.
▫ Värvikiht.
▫ Jääkiht.
▫ Puudrikiht.
■ geoloogia kivimitest või setetest koosnev, selgelt eristuva ühtlase koostisega vähemalt 1 cm paksune lame mass teiste samalaadsete peal, all või vahel (nt laavavoolust tekkinud mass)
▫ Geoloogiline kiht.
■ matemaatika kera osa, mis jääb kahe paralleelse tasandi vahele
2 sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast, ühiskonnast, klassist vms
▫ Hüvesid nautis vaid valitud kiht.
▫ Eestis on tekkimas uus kiht inimesi – rantjeed.
▫ Supilinna eri sotsiaalsed kihid paistavad omavahel hästi läbi saavat.
▫ Rahvakiht.
▫ Elanikkonnakiht.
◊ laensõna alamsaksa schicht, schichte 'kord; rida, kiht'

liustikujõgi liustiku all, sees, peal või liustiku serva ees voolav jõgi

maapealne maa, maapinna peal asuv või esinev, hrl vastandina maa all või õhus olevale
▫ Taime maapealsed osad.
▫ Paganlikel kalmetel ei ole maapealseid osi säilinud.
■ siinses, päris maailmas esinev või toimuv, hrl vastandina kujuteldavale taevariigile, hauatagusele maailmale vms
= maine2, siinpoolne
▫ Sõja järel tundus Rootsi maapealse paradiisina.
▫ Maapealne põrgu.

pilvealune ‹adj› üleni pilves taevaga
▫ Pilvealune ilm.
■ ‹adj› pilvkatte all (või peal) esinev
▫ Pilvealused tuulehood.
▫ Pilvealune päike.
■ ‹s› pilvkatte alune (õhu)ruum
▫ Pilvealune jõi järsku helendama.

veelaud 1 hoone kandekonstruktsioone vee eest kaitsev laud (välisfassaadil, nt akna all või sokli peal)
▫ Mädanikust kahjustunud veelauad tuleb välja vahetada.
2 lauakujuline kiiludega vahend, millel seistes saab kaatri slepis vee peal sõita
▫ Tahad õppida veelauaga sõitma?

vest1 ‹s› ülakeha kattev käisteta riideese, mida kantakse (kuue all) triiksärgi vm särgi peal
▫ Kootud vest.
▫ Frakki kandes ei tohi vest pealiskuue alt välja paista.
■ ülakeha kattev vormirõivas vm erirõivas
▫ Kuulikindel vest.
▫ Erkkollastes vestides korravalvurid.
■ jalgu vabaks jättev koera kehakate
▫ Koerte päkapikumütsid ja vestid said meil juba otsa.
■ (linnu lõua- või kõhualuse kohta)
▫ Kollase vestiga rasvatihane.
◊ laensõna saksa Weste 'vest' < prantsuse veste 'jakk' < ladina vestis 'rõivas'