[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kallis 1 ‹adj› palju raha maksev, kõrge hinnaga
= hinnaline, kallihinnaline ⇔ odav
▫ Kallis ülikond.
▫ Uhke ja kallis auto.
■ suuri kulusid, väljaminekuid nõudev
= kulukas
▫ Miks peaksid eestlased kalli raha eest Alpidesse sõitma?
▫ Armastab käia kallites restoranides.
▫ Mootorrattasõit on kallis hobi.
2 ‹adj› millegi poolest kõrgelt hinnatud, suure väärtusega, sellisena tähtis, vajalik
= hinnaline, väärtuslik
▫ Iga sekund on kallis.
▫ Kallil pühade ajal.
3 ‹s› inimene, keda keegi (väga) armastab
= armsam, armastatu
▫ Veetsin nädalavahetuse oma kalliga.
▫ Tere, kallis!
■ ‹adj› (meelitus- või pöördumissõnana)
= kulla
▫ Kallid kolleegid!
▫ Kallis härra minister!
▫ Ole kallis, ära võta südamesse!
■ ‹adj› väga armastatud, kellegi südant, hinge liigutav, sinna kuuluv
= armas (1. täh), kullapai, kullakallis
▫ Kallid kadunukesed jõudsid kodumulda.
■ ‹adj› (imestust, üllatust väljendavates hüüatustes)
▫ Kallis aeg, mis see siis tähendab?
▫ Kallis taevas!
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kallis 'hinnaline, väärtuslik, armas', vepsa kal´l´iž 'hinnaline, väärtuslik, armas', vadja kallis 'hinnaline; armas; püha(de päev)'