‹s› 1mingi materjali pinna ehituse või töötluse iseloom, selle omapära ▫ Kortsulise faktuuriga kangad. ▫ Puidu loomulik faktuur. ▫ Pinnafaktuur. ■ kunstiteose tehnika omapära, selle pinnastruktuur ja töötluse iseloom = tekstuur ■ heliteose tehnika omapära, helide, rütmide vms ühendamise viis = tekstuur ▫ Brahmsi rasked faktuurid. ▫ Keelpillid tihendasid faktuuri. ▫ Orkestrifaktuur. 2müüja poolt ostjale esitatav dokument kauba või teenuse maksumuse, tasumise tähtaja ja tingimuste kohta = arve (1. täh) ◊ laensõnasaksaFaktur, veneфактура 'faktuur' < ladinafactura 'tegemine' (sõnast facere 'tegema')