‹s› 1väike konks, hrl suluse, kinnise vms osana; selline konks koos aasaga (nt uksel, aknal, riietusesemel) ▫ Ma õmblesin seelikule kolm haaki. ▫ Väravahaak. ■ haagis ‹ka vormides haaki, haagist› haagiga kinni, kinnitatud olekus ▫ Mina panin öösel oma korteri ukse seestpoolt haaki. 2kõrvalepõige otsesuunas liikumisest (nt kellegi eest põgenemisel) ▫ Jäljed tegid haagi. 3(poksis:) kõverdatud käega alt või küljelt antud löök ‣ VÕRDLE sirge (5. täh) ▫ Jõuline põlv keresse ja kaks lisatud haaki lõpetasid Duffee jaoks matši. ■ ühe käega kaarega üle pea sooritatud pealevise (nt korvpallis) = haakvise ▫ Metstaki haak viis BC Tallinna kaheksa punktiga ette. 4libisemist vältiv hobuseraua osa (ka allakeeratav) ▫ Haakidega hobuseraud. ◊ laensõnaalamsaksahake 'haak, konks' (ühisgermaani sõna)