[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
haaM
‹
interj›
väljendab ning rõhutab konstateerimist, märkamist, arusaamist, taipamist või meenumist ▫
Haa, ma leidsin su üles! ▫
Haa! Siis teie arvate nii.
haabM
‹
s›
siledakooreline pehme valge puiduga lehtpuu, mille lehed tuules kergesti sahisevad○
Ladina termin PopulusHEA TEADA Eestis kasvab harilik haab (Populus tremula). ■
haavapuust saadav puit ▫
Haavast tehakse tuletikke ja puunõusid.
◊
põlissõna läänemeresoome-volga: soome haapa 'haab', vepsa hab 'haab', mari šopke 'haab'
haakM
‹
s›
1 väike konks, hrl suluse, kinnise vms osana;
selline konks koos aasaga (nt uksel, aknal, riietusesemel) ▫
Ma õmblesin seelikule kolm haaki.
▫
Väravahaak.
■
haagis ‹
ka vormides haaki, haagist›
haagiga kinni, kinnitatud olekus ▫
Mina panin öösel oma korteri ukse seestpoolt haaki.
2 kõrvalepõige otsesuunas liikumisest (nt kellegi eest põgenemisel) ▫
Jäljed tegid haagi.
3 (poksis:) kõverdatud käega alt või küljelt antud löök ‣
VÕRDLE sirge (
5. täh)
▫
Jõuline põlv keresse ja kaks lisatud haaki lõpetasid Duffee jaoks matši.
■
ühe käega kaarega üle pea sooritatud pealevise (nt korvpallis) =
haakvise ▫
Metstaki haak viis BC Tallinna kaheksa punktiga ette.
4 libisemist vältiv hobuseraua osa (ka allakeeratav) ▫
Haakidega hobuseraud.
◊
laensõna alamsaksa hake 'haak, konks' (ühisgermaani sõna)
haarM
‹
s›
1 üks võrdhaarse kolmnurga võrdsetest külgedest või trapetsi mitteparalleelsetest vastaskülgedest;
üks kiir nurka moodustavate kiirte paarist ▫
Võrdsete haaradega trapets.
2 mingist tervikust hargnev osa ▫
Pintsettide puhul on tähtis, et haarade otsad oleksid teravad.
◊
laensõna balti: leedu žara 'oks, haru; pii', läti zars 'oks, haru; pii; kiir'
haavM
‹
s›
naha, limaskesta, taime välispinna ning nende aluste kudede vigastus ▫
Villid jätsid jalgadele sügavad haavad.
▫
Puu kasvatab haava kinni.
▫
Kaelahaav.
■
hingelise vapustuse, raske elamuse, kahjustuse vm jälg ▫
Narvas tahavad viimase sõja haavad ikka veel parandamist.
◊
laensõna germaani: vanasaksi hauwan 'lööma', inglise hew 'raiuma', saksa Hau 'hoop, löök'
jaan1M
‹
s›
kõnekeelne jaanipäev ▫
Ilmajaam lubas jaaniks vihma.
jaan2M
(lühend)
jaanuar ▫
24. jaan 2019.
kaanM
‹
s›
lamedakehaline iminappadega (magevee)rõnguss, kes imeb loomade ja inimeste verd◊
Laia murdetaustaga sõna (v.a Võru murre); päritolu ebaselge
khaanM
‹
s›
mongoli ja turgi rahvaste feodaalvalitseja tiitel;
seda tiitlit omav isik◊
laensõna saksa Khan, Chan 'khaan' < keskladina chanus, caanus, caganus 'khaan'. Sõna aluseks on mongoli valitsejatiitel kagan, mida keskladina keeles on hunnide ja avaaridega ühenduses mainitud juba varakeskajal, ja selle hilisemad lühenenud kujud (pärsia khān, türgi han).
naan ‹s›
Indiast pärinev saviahjus küpsetatav lame nisujahuleib
◊ laensõna inglise naan 'naan' < hindi nān 'leib' < pärsia nān 'leib'
paanM
‹
s›
1 teatud otstarbeks vajalikus pikkuses tükk kangast vm muud materjali (hrl selle materjali laiuses) ▫
Eesriie on kokku õmmeldud 15 paanist.
▫
Ühest tapeedirullist saab kolm kuni neli paani.
▫
Katuseplekk oli pandud pikkade paanidena.
▫
Tapeedipaan.
2 kuva ristkülikukujuline jaotis ekraanil ▫
Windowsi stardimenüü koosneb kahest paanist.
◊
laensõna saksa Bahn 'tee, rada, rööpad; rong, tramm; paan, laid, riba'
Paan ‹pärisnimi›
Kreeka mütoloogias metsavaim ja karjaste jumal, keda kujutati vallatu ja himura olevusena, pooleldi siku ja pooleldi inimesena
○ HEA TEADA Paani samastatakse roomlaste Faunusega.
saanM
‹
s›
talvine jalastel liikuv kerge (seljatoega) sõiduk, mida hrl veab hobune, põhjapõder vm veoloom ▫
Hobusaan.
▫
Põdrasaan.
◊
laensõna vanavene sani 'saan' (ühisslaavi sõna)