1 ‹s› mõistuse kaotanud, hull inimene ▫ Mis vahe on hullumeelsel ja geeniusel? ▫ Mind vahiti nagu hullumeelset. ■ ‹adj› mõistuse kaotanud, hullunud = hull (1. täh) ▫ Hullumeelne tegelane jookseb mööda tänavaid, terariist käes, ja tapab inimesi. 2 ‹adj› tohutu, meeletu, pöörane; absurdne, jabur = hull (2. täh) ▫ Hullumeelne töötempo. ▫ Augustis vallandus hullumeelne laenubuum. ▫ Olukord on täiesti hullumeelne. – SEOTUD SÕNAD: hullumeelselt ‹adv›