[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kaber
M
‹s› metskitse rahvapärane nimetus kiber
= kirts
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kiperä 'kõver, keerdus; täbar, keeruline', karjala kiber 'kõver, keerdus', vadja tšippur, tšippura 'kähar; sassis'
M
‹s› harv peen korts, väike kurd= kirts
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kiperä 'kõver, keerdus; täbar, keeruline', karjala kiber 'kõver, keerdus', vadja tšippur, tšippura 'kähar; sassis'
kõder
M
‹s› kaunataoline, pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline (vaheseinaga) avavili, mille pikkus ületab laiuse vähemalt kolm korda kõver
⇔ sirge
▫ Vana kõver õunapuu.
▫ Taevasse ilmus kõver kuusirp.
▫ Kõverad pargiteed.
■ (viltukistud näojoonte, pahura, virila vms näoilme kohta)
▫ Pensionär vaatas kõvera muigega kõhutantsu.
2 ‹s› joon, mis ei ole sirge
= kõverjoon ‣ VÕRDLE sirge (3. täh)
■ selline joon graafilise näitajana või kujuteldava joonena
= kõverjoon
◊ põlissõna läänemeresoome v läänemeresoome-mordva: vepsa kover 'kõver', liivi kõ'urõ 'kõver', ?mokša kovardams 'kokku keerama, rullima'
M
1 ‹adj› kaari, lookeid, jõnkse omav⇔ sirge
▫ Vana kõver õunapuu.
▫ Taevasse ilmus kõver kuusirp.
▫ Kõverad pargiteed.
■ (viltukistud näojoonte, pahura, virila vms näoilme kohta)
▫ Pensionär vaatas kõvera muigega kõhutantsu.
2 ‹s› joon, mis ei ole sirge
= kõverjoon ‣ VÕRDLE sirge (3. täh)
■ selline joon graafilise näitajana või kujuteldava joonena
= kõverjoon
◊ põlissõna läänemeresoome v läänemeresoome-mordva: vepsa kover 'kõver', liivi kõ'urõ 'kõver', ?mokša kovardams 'kokku keerama, rullima'
– VÄLJENDID: kõver tee
köber
▫ Eeshammastel võib esineda köber, mis ulatub kuni poole hamba kõrguseni.
○ Ladina termin tuber
◊ Sõna kiber variant
M
‹s› anat luu pinnal vm esinev kühm▫ Eeshammastel võib esineda köber, mis ulatub kuni poole hamba kõrguseni.
○ Ladina termin tuber
◊ Sõna kiber variant
sõber
▫ Kutsun sünnipäevale vaid lähedased sõbrad.
▫ Tahtsin saada uusi sõpru.
▫ Tõelisi sõpru on väga vähe.
▫ Oleme ikka sõbrad edasi!
■ ‹s› (pöördumissõnana heade tuttavate, kokkutulnute poole)
▫ Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne!
2 ‹s› millegi huviline või toetaja, kellegi poolehoidja või mõttekaaslane; mingit tegevust, midagi armastav, harrastav inimene
▫ Rakvere teatri sõbrad asutasid teatriklubi.
▫ Tule meie sõbraks Facebookis.
▫ Kinosõber.
▫ Jalgpallisõber.
▫ Korvpallisõber.
◊ laensõna balti: leedu sėbras 'kaaslane, semu', läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
M
1 ‹s› kellegagi vastastikuse usalduse, sümpaatia, kiindumuse alusel seotud inimene vm olend▫ Kutsun sünnipäevale vaid lähedased sõbrad.
▫ Tahtsin saada uusi sõpru.
▫ Tõelisi sõpru on väga vähe.
▫ Oleme ikka sõbrad edasi!
■ ‹s› (pöördumissõnana heade tuttavate, kokkutulnute poole)
▫ Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne!
2 ‹s› millegi huviline või toetaja, kellegi poolehoidja või mõttekaaslane; mingit tegevust, midagi armastav, harrastav inimene
▫ Rakvere teatri sõbrad asutasid teatriklubi.
▫ Tule meie sõbraks Facebookis.
▫ Kinosõber.
▫ Jalgpallisõber.
▫ Korvpallisõber.
◊ laensõna balti: leedu sėbras 'kaaslane, semu', läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
– VÄLJENDID: karvane sõber
