‹adj› 1(elusolendite kohta:) õhukese nahaaluse rasvkoega, vähese lihaga luudel ⇔ paks ▫ Pikk kõhn mees. ▫ Haiglaselt kõhn modell. ▫ Kass on kõhnaks jäänud ja ei nurru enam. 2õhuke ning vähe sisaldav; vähene või vilets ▫ Linna kõhn rahakott ei lase suurelt pidutseda. ▫ Paksu luulekogu kohta on lõpuluuletus lühike ja kõhn. – SEOTUD SÕNAD: kõhnus ‹s› ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga) v läänemeresoome-saami: soomekehno 'vilets, kehv; halb', karjalakehno 'kurat, kurivaim, paharet', ?saamigeanis 'tapakõlbulik (looma kohta); halb'