[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
kast1
▫ Vineerist kast.
▫ Raamatukast.
▫ Puitkast.
■ kastitäis (mingit kaupa vms)
▫ Peolised ostsid kasti õlut ja paar kasti siidrit.
■ veoki (hrl veoauto) vastavakujuline osa
▫ Kastis sõita oli palju vahvam kui juhikabiinis.
■ (sellekujulise hoone, eseme kohta)
▫ Viimasel ajal on otse südalinna paar ilmetut kasti kerkinud.
■ maapinnale või paberile joonistatud nelinurkne kujund
▫ Artikli all oli kast, kuhu sai kirjutada kommentaari.
M
‹s› puust vm materjalist täisnurkne mahuti asjade hoidmiseks ja transportimiseks▫ Vineerist kast.
▫ Raamatukast.
▫ Puitkast.
■ kastitäis (mingit kaupa vms)
▫ Peolised ostsid kasti õlut ja paar kasti siidrit.
■ veoki (hrl veoauto) vastavakujuline osa
▫ Kastis sõita oli palju vahvam kui juhikabiinis.
■ (sellekujulise hoone, eseme kohta)
▫ Viimasel ajal on otse südalinna paar ilmetut kasti kerkinud.
■ maapinnale või paberile joonistatud nelinurkne kujund
▫ Artikli all oli kast, kuhu sai kirjutada kommentaari.
kast2
◊ laensõna saksa Kaste 'kast' < prantsuse caste 'kast' < portugali casta 'kast' < ladina castus 'vaba, puutumata, rikkumata'. Portugali nimisõna ja selle tähendus on kujunenud sõnaühendist casta raça 'puhas tõug, rikkumata rass', millega esialgu tähistati ibeerlasi (vastandina mauridele). India seisuste kohta hakkasid sama sõna tarvitama 16. sajandi Portugali meresõitjad
M
‹s› hrl ühiste tavade ja käitumisnormidega ning ühiskonna hierarhias kindla asukohaga seotud suletud inimgrupp, millesse kuulumine on pärilik (nt vanas Indias)◊ laensõna saksa Kaste 'kast' < prantsuse caste 'kast' < portugali casta 'kast' < ladina castus 'vaba, puutumata, rikkumata'. Portugali nimisõna ja selle tähendus on kujunenud sõnaühendist casta raça 'puhas tõug, rikkumata rass', millega esialgu tähistati ibeerlasi (vastandina mauridele). India seisuste kohta hakkasid sama sõna tarvitama 16. sajandi Portugali meresõitjad
kest
▫ Uus tahvelarvuti püüab oma hõbedase kestaga pilke.
▫ Magusjuure seemnetel on väga kõva kest.
▫ Tatrakest.
■ torujas, tupekujuline ümbris padrunil vm
▫ Rannaribale jäävad vedelema tuhatkonna padruni kestad.
■ (väliskuju, välise vormi või olemuse kohta)
▫ Pealtnäha süütu kesta all on paindumatu ja sageli ennast ülehindav hoiak.
2 (naljatlevalt riietuse kohta)
▫ Aja endale nüüd kest selga, sellal kui poisid lennukit tangivad.
◊ põlissõna eesti-liivi: liivi kestā 'puukoore alumine osa, kooreserv'. Arvatavasti sõnast kesi
M
‹s› 1 ümbritsev kate, väljastpoolt kattev kiht▫ Uus tahvelarvuti püüab oma hõbedase kestaga pilke.
▫ Magusjuure seemnetel on väga kõva kest.
▫ Tatrakest.
■ torujas, tupekujuline ümbris padrunil vm
▫ Rannaribale jäävad vedelema tuhatkonna padruni kestad.
■ (väliskuju, välise vormi või olemuse kohta)
▫ Pealtnäha süütu kesta all on paindumatu ja sageli ennast ülehindav hoiak.
2 (naljatlevalt riietuse kohta)
▫ Aja endale nüüd kest selga, sellal kui poisid lennukit tangivad.
◊ põlissõna eesti-liivi: liivi kestā 'puukoore alumine osa, kooreserv'. Arvatavasti sõnast kesi
– VÄLJENDID: kesta vahetama
kost
▫ Ta andis taadile kaasa liha ja muud kosti.
▫ Suviti saab öömaja ja kosti ka Köödre talust.
▫ Korter koos kostiga.
2 külalise, külastaja kaasatoodud söögi- ja joogipoolis
= külakost
▫ Jaan tõi kostiks grillkana.
■ (mingit muud, hrl abstraktset või vaimset laadi kingituse kohta)
= külakost
▫ Muusikalist kosti pakkusid kammerkoor ja puhkpilliorkester.
M
‹s› 1 toit, söök, toidupoolis▫ Ta andis taadile kaasa liha ja muud kosti.
▫ Suviti saab öömaja ja kosti ka Köödre talust.
▫ Korter koos kostiga.
2 külalise, külastaja kaasatoodud söögi- ja joogipoolis
= külakost
▫ Jaan tõi kostiks grillkana.
■ (mingit muud, hrl abstraktset või vaimset laadi kingituse kohta)
= külakost
▫ Muusikalist kosti pakkusid kammerkoor ja puhkpilliorkester.
kust
1 ‹adv otseses küsimuses või alustab kõrvallauset› küsiv-siduv sõna: missugusest kohast, missugusest allikast või missugusel põhjusel
▫ Kust sa pärit oled?
▫ Kust sa seda kuulnud oled?
▫ Kust sa tead?
▫ Kust lapsed tulevad?
▫ Majas on köök, kust saab otse pööningule.
✉Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan .. Juhan Liiv
■ esineb ebamäärast kohta osutavates väljendites
▫ Igaüks haarab kinni kes kust saab.
▫ Võta see raha kust tahes.
▫ Ava raamat ükskõik kust.
▫ Teab kust hangitud informatsioon.
2 ‹adv vormilt jaatavas lauses› kõneleja suhtumist, eitavat arvamust või hinnangut rõhutav sõna
▫ Kust küll sellised tulevad!
▫ Kust mina seda tean?
M
seotud sõnaga kus, kuhu1 ‹adv otseses küsimuses või alustab kõrvallauset› küsiv-siduv sõna: missugusest kohast, missugusest allikast või missugusel põhjusel
▫ Kust sa pärit oled?
▫ Kust sa seda kuulnud oled?
▫ Kust sa tead?
▫ Kust lapsed tulevad?
▫ Majas on köök, kust saab otse pööningule.
✉Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan .. Juhan Liiv
■ esineb ebamäärast kohta osutavates väljendites
▫ Igaüks haarab kinni kes kust saab.
▫ Võta see raha kust tahes.
▫ Ava raamat ükskõik kust.
▫ Teab kust hangitud informatsioon.
2 ‹adv vormilt jaatavas lauses› kõneleja suhtumist, eitavat arvamust või hinnangut rõhutav sõna
▫ Kust küll sellised tulevad!
▫ Kust mina seda tean?
– VÄLJENDID: kust tuul, sealt meel, kust juhtub
könt
▫ Amputeeritud jala könt ei parane ootuspäraselt.
▫ Piimahammaste köndid.
▫ Sarvekönt.
■ vana vilets kulunud tööriist vm vahend (mis enam väga ei kõlba)
M
‹s› kehaliikme, hrl jäseme järelejäänud tömp jupp pärast vigastatud või haige osa eemaldamist▫ Amputeeritud jala könt ei parane ootuspäraselt.
▫ Piimahammaste köndid.
▫ Sarvekönt.
■ vana vilets kulunud tööriist vm vahend (mis enam väga ei kõlba)
kört1
▫ Odrajahust kört põldubadega.
◊ laensõna alamsaksa gorte 'tangud; tangupuder'
M
‹s› jahust keedetud poolpaks toit eesti vanema talutoiduna; ka peentest tangudest, mannast või kaerahelbeist keedetud paks supp▫ Odrajahust kört põldubadega.
◊ laensõna alamsaksa gorte 'tangud; tangupuder'
kört2
= körtsik
▫ Sinisetriibuline kört.
◊ laensõna alamsaksa schorte 'põll; alusseelik'
M
‹s› (rahvariide)seelik= körtsik
▫ Sinisetriibuline kört.
◊ laensõna alamsaksa schorte 'põll; alusseelik'
röst
▫ Mida heledam röst, seda hapukam kohv, mida tumedam röst, seda mõrum kohv.
▫ Keskmine röst.
2 rest vm vahend toitude röstimiseks
▫ Röstil küpsetatud lõhe.
M
‹s› 1 toiduaine või toidu kuivalt kuumutamine ja (kergelt) pruunistamine, röstimine (koos sellest tulenevate maitseomadustega)▫ Mida heledam röst, seda hapukam kohv, mida tumedam röst, seda mõrum kohv.
▫ Keskmine röst.
2 rest vm vahend toitude röstimiseks
▫ Röstil küpsetatud lõhe.
