‹adj› 1(inimese olemuse kohta:) ilma südamlikkuse ja soojuseta, tundetu või ükskõikne = külm (2. täh) ▫ Soe vastuvõtt liigutas minu kalki südant. ▫ Kalgi näoga mees. ▫ Kuulsin Peedu kalki häält. 2(värvuse või valguse kohta:) kõledus- või külmatunnet esile kutsuv = külm (1. täh) ▫ Kardinatest mahendamata kalk valgus. ■ (kivi vm pinna kohta:) külm ja kõva, pehmuseta ▫ Kivi ei ole üksnes kõva ja kalk, kivi võib olla ka ilus. ■ (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav = kõva (2. täh), kare1 (1. täh) ⇔ pehme (2. täh) ▫ Kaevu vesi oli lubjarikas ja väga kalk. ■ (röntgenikiirguse kohta:) tugev, suure läbitungivusega ▫ Igasugune kalk kiirgus on inimesele ohtlik. – SEOTUD SÕNAD: kalkus ‹s›