[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

kare1
M
‹adj›
1 (pinna kohta:) puudutamisel mittesile või mittepehme, kergelt krobeline või torkiv
⇔ pehme (2. täh)
▫ Kassil on kare keel.
▫ Kare pesemiskäsn.
▫ Toitev kreem aitab pehmendada karedat nahka.
▫ Karedast riidest mantel.
■ (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähisev
▫ Kurk oli valus, hääl kare.
■ (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav
= kõva (2. täh), kalk1 (2. täh) ⇔ pehme (2. täh)
▫ Kare vesi tekitab katlakivi.
2 käitumiselt, loomult karm, järsu olemisega
▫ Küüniku kareda kesta all võib peituda tundlik inimene.
– SEOTUD SÕNAD: karedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome karhea 'kere, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme', karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm', liivi ka'rdõ 'kare, krobeline'
kare2
M
‹s›
harv sööti jäänud, rohtunud põllumaa
▫ Kartul pandi maha kare, see tähendab rohu peale.
◊ laensõna germaani: vanapõhja hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht', islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus', rootsi harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur