[EKS] Eesti keele sõnaraamat

karm1 ‹adj›
1 leebuseta, kaastundeta, kuulekust nõudev, eksimusi hukka mõistev
= range (2. täh), vali (2. täh), karmikäeline, kõvakäeline
▫ Karm õpetaja.
▫ Karm kasvatus.
■ (karistuse kohta:) halastuseta määratud, väga suur
= vali (2. täh), range (2. täh)
▫ Karm karistus.
2 millegi poolest väga raske (taluda), raskete tingimustega
▫ Karm saatus.
▫ Sinine unistus on asendunud karmi reaalsusega.
▫ Eesti maaelu karm tegelikkus.
▫ Karm talv.
■ (hinnangu, kogetava vms kohta:) tõene, otsene, ilustamata, sellisena haiget tegev
▫ Karm tõde tabas teda alles hilja õhtul.
▫ Karm kriitika.
▫ Mulle on see karm õppetund.
■ (karva, juuste kohta:) puudutamisel mittepehme, kergelt torkiv
▫ Karmi karvaga koer.
3 (välimuse, stiili, vormi kohta:) asjalikult lihtne, lakooniline, ilustusteta
= range (3. täh)
▫ Saare karm ilu.
– SEOTUD SÕNAD: karmus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe, räme', vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe', saami guormes 'jäme (jahu kohta); kare (naha kohta)'