‹adj› 1(hääle, heli kohta:) hästi, kaugele kostev, väga tugev (ja selge) = kõva (3. täh) ▫ Mul on Jumala poolt antud vali hääl. ▫ Ta ärkas laste valju kisa peale. ■ (ilmastikuga ühenduses:) väga intensiivne, väga tugev = kõva (3. täh) ▫ Puhus väga vali tuul. ▫ Väljas paugub vali pakane. 2leebuseta, kaastundeta, kuulekust nõudev, eksimusi hukka mõistev = range (2. täh), karm1 (1. täh), karmikäeline, kõvakäeline ▫ Vali, kuid õiglane peremees. ■ (karistuse kohta:) halastuseta määratud, väga suur = karm1 (1. täh), range (2. täh) ▫ Selle eest määrati neile vali noomitus. ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soomevaljumurdesõna 'karm, kõva', vadjavaľľu 'vali, range; kõva; tugev; kange'