[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kerge1 ‹adj›
1 vähe kaaluv, väikese kaaluga
⇔ raske (1. täh)
▫ Kerge koorem.
▫ Kerged gaasid.
■ õhukesest materjalist, hrl soojal ajal kantav
▫ Kerge jakk.
2 meelelahutuslik, ajaviiteline, mitte eriti tõsine
= kergesisuline
▫ Kerge muusika.
▫ Loeksin midagi kerget.
■ (olemuselt, käitumiselt) kerglane, kergemeelne
▫ Kergete elukommetega naine.
3 suhteliselt vähema kaalu või intensiivsusega; mitte eriti tugev; vähese või vähe tajutava mõjuga
▫ Kerge tuulehoog.
▫ Kerge peavalu.
▫ Räägib saksa keelt kerge aktsendiga.
▫ Kerge eine.
■ (ehitiste, rajatiste kohta:) ehituselt mitte väga tugev ega massiivne
▫ Kerge suvemaja.
■ (pinnase, mulla kohta:) vähese tihedusega, liivasegune
▫ Kerge liivmuld.
4 vähe vaeva nõudev, lihtsalt, raskusteta sooritatav, saavutatav vms
= hõlbus, hõlpus ⇔ raske (3. täh)
▫ Kerge ülesanne.
▫ Kerge sünnitus.
■ ‹mida tegema› (millegi toimumise kohta)
▫ Klaasesemed on kerged purunema.
5 (seisundi, olukorra kohta:) muredest, raskustest vaba, millestki rõhuvast vabanemise tõttu lahe, muretu
⇔ raske
▫ Ma ei teinud seda otsust kerge südamega.
– SEOTUD SÕNAD: kergus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kerkeä 'kärmas, nobe', lüüdi kerged '(ajaliselt) kiire', liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'

kerge2 ‹s›
kerkinud piirkond; kerkimine
▫ Paluküla kerkega sarnane struktuur avastati ka Lõpes ja Tubalas.
▫ Hilisemad kerked ja vajumised võivad tõsta kaevuluugi teepinnast välja.