[EKS] Eesti keele sõnaraamat

raske ‹adj› 1 palju kaaluv, suure kaaluga
⇔ kerge1 (1. täh)
▫ Raske kohver.
■ ‹koos kaalu näitava arvuga› teatava kaaluga
▫ Kaamera on ainult 100 g raske.
■ suhteliselt suure kogu ja kaaluga
▫ Rasked marjakobarad.
▫ Raskete kuldraamidega maalid.
2 ‹millest› (seisundi, olukorra kohta:) millestki koormatud või millegagi (äärmuseni) täidetud
▫ Pea on mõtetest raske.
▫ Unest rasked silmalaud.
▫ Tubakasuitsust raske õhk.
■ (meeleolu, tunnete kohta:) murelik, rõhutud, rusuv
▫ Halb uudis tegi meele raskeks. Lahkusin haige juurest raske südamega. Maad võttis raske vaikus.
3 rohket pingutust, vaeva nõudev või põhjustav; raskustega mõistetav või sooritatav
⇔ kerge1 (4. täh)
▫ Raske mäkketõus.
▫ Raske kontrolltöö.
▫ Muutusega oli raske harjuda.
▫ Iga algus on raske.
▫ Sümfooniline muusika tundub talle raske.
■ (tervisliku seisundi, kehalise soorituse kohta:) vaevaline, vilets
▫ Raske kuulmisega inimene.
▫ Astus väsimusest raskel sammul.
■ (iseloomu, isiku kohta:) probleeme põhjustav
▫ Raske (iseloomuga) laps.
4 tavalisest suurema intensiivsuse või määraga
= ränk1 (3. täh)
▫ Raske uni.
▫ Raske talv sai paljudele metsloomadele saatuslikuks.
■ tõsiste, halbade tagajärgedega
= ränk1 (3. täh)
▫ Raske liiklusõnnetus.
▫ Raske haigus.
■ (sõnade, väljenduste kohta:) solvav
= ränk1 (3. täh)
▫ Kuuldus rasket sõimu.
■ (madalatooniliste helide, häälte kohta)
▫ Mere raske müha.
■ (pinnase, mulla kohta:) suure tihedusega, savisegune
▫ Rasked savimullad.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome raskas 'raske; rase', karjala raskas 'raske; rase', vadja raskas 'raske; rase'