[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ahistama 1 ‹keda› kedagi vaimselt, seksuaalselt vm moel kimbutama või kiusama, talle raskusi, häda põhjustama
▫ Ülemus kippus kolleege seksuaalselt ahistama.
▫ Bürokraatia ahistavat ettevõtlust.
▫ Varesed ahistasid kassi.
2 vaevama, rusuma, painama
▫ Inimesi ahistab hirm terrorismi ees.
▫ Vaikus hakkas lausa ahistama.
3 pitsitama, kokku suruma
▫ Ülikond ahistab mind, seepärast kannan tavaliselt kampsunit.
◊ laensõna soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada' (balti laenust ahdas 'kitsas, ahas')

ankurduma millessegi kinnituma või klammerduma
▫ Ta kippus minevikku ankurduma ja see takistas edasiminekut.
▫ Pilk ankurdus lummavasse vaatepilti.

⌘ arveid õiendama
‹kellega› tüli, solvumist vm pingelisi suhteid selgitama või lahendama
= arveid klaarima
▫ Vahel ta muidugi solvus ja kippus teistega arveid õiendama.
▫ Arveid õiendati jõhkralt.

diip
kõnekeelne tunnetuse poolest sügav ja mõttetihe
▫ Laiema publikumenu saavutamiseks on see film liiga diip.
▫ Noorte vestlus kippus väga diibiks.
◊ laensõna inglise deep 'sügav' (ühisgermaani sõna)

esteeditsema peenutsema, esteedina esinema, esteeti mängima
▫ Lavastaja kippus liigselt esteeditsema ja seetõttu mõjus etendus võltsilt.

– ette vajuma ‹v›
ettepoole kaldu vajuma
▫ Tal on õlad ette vajunud.
▫ Joostes kippus keha ette vajuma.
■ takistavalt ette langema
▫ Puu oli tee peale ette vajunud ja mul ei olnud kirvest ega saagi autos.

hinnaralli (kiiresti muutuvate, hrl tõusvate hindade kohta)
▫ Maailmaturul käib naftašeikide meeletu hinnaralli.
▫ Jaanipäeva paiku Tartu korteriturul alanud hinnaralli kippus vahepeal raugema.

⌘ hukka minema
1 moraalselt laidetavasse, põhjaläinud või allakäinud seisundisse minema
▫ Juba sajandeid on kinnitatud, et noorsugu läheb hukka.
▫ Pattude pärast läheb maailm hukka.
▫ „Tütar, sa lähed niimoodi hukka,” ütles isa tõsiselt.
2 roiskuma, halvaks minema
▫ Kala kippus palava ilmaga hukka minema.

isetegevus 1 iseseisev või endaalgatuslik tegevus
▫ Kojanaine kippus hoovi korrastamisel isetegevust harrastama.
▫ Kontrollimatu isetegevus pole rahvuspargis mõeldav.
2 asjaarmastajate loominguline tegevus mingil kunstialal
= taidlus
▫ Kultuurimajas käis hoogne isetegevus.
◊ tõlkelaen vene самодеятельность

– kallale kippuma ‹v›
(jõuga) ründama; (tunde, seisundi kohta:) võimust võtma kippuma
= kallale tikkuma
▫ Külmetushaigused pole kallale kippunud.
▫ Uni kippus kallale.
▫ Näljane karu kippus lammastele kallale.

katma 1 ‹millega› mingit kaitsvat või varjavat kihti või eset peale paigutama, millegagi pealt, väljastpoolt varjama või kaitsma
▫ Põrand kaetakse glasuurplaatidega.
▫ Ehitajad katavad maja fassaadi valge krohviga.
▫ Isa viis lapse voodisse ja kattis tekiga.
▫ Kondiiter kattis tordi martsipaniga.
2 söömiseks ja joomiseks vajalikku (ka toidunõusid) lauale paigutama
▫ Perenaine kattis hommikusöögi terrassile.
▫ Laud oli kaetud viiele.
3 varjavaks või kaitsvaks kihiks, katteks olema, millelgi (sellisena) paiknema
▫ Esimene lumi kattis musta maa.
▫ Tumedad pilved katsid päikese.
▫ Umbes kolmandiku riigi territooriumist katab mets.
▫ Põrandat katab paks vaip.
■ üle kostma, kuuldavust summutama
▫ Kontsert oli hea, ehkki kohati kippus orkester solisti katma.
■ kusagil, millegi pinnal (tihedalt) kasvama või suurel hulgal esinema
▫ Poisi nägu katavad tedretähnid.
▫ Rannikut katab männimets.
4 vajadusi, nõudmisi rahuldama; millelegi täielikult vastama
▫ Inimesele vajaminevat D-vitamiini kogust on võimatu üksnes toiduga katta.
■ midagi hüvitama, korvama
▫ Stipendium ei kata reisikulusid.
▫ Lapse ravikulud kattis haigekassa.
5 toetama ja kaitsma oma võistkonna toiminguid, nt mängijate liikumist, sööte, pealeviskeid, samal ajal vastase tegevust takistades (nt jalg-, korv- ja veepallis)
▫ Head viskajat tuleks lähemalt katta.
▫ Keskkaitsja suutis edukalt katta ka äärekaitse positsioone.
■ teatud vahemaad läbima
▫ Sprinter kattis distantsi 10,2 sekundiga.
▫ Lennuk katab selle vahemaa kolme tunniga.
■ (tulistamisega) oma üksuste või üksikvõitlejate taandumist või muud liikumist julgestama
▫ Lennukid katsid maavägede operatsioone õhust.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome kattaa 'katta', vepsa katta 'katta; peita', liivi kattõ 'katta'. Sõna kaas (*kante) vana tuletis (*kant-ta- › *kat-ta-)

kiki ‹s› kõnekeelne kikilips
▫ Valge triiksärgi ja musta kikiga kelner oli viisakas, kiire ja hoolitsev.
▫ Üldmuljet kippus küll rikkuma silmatorkavalt kirev kiki ja lotendav pintsak.

– kinni tõmbama ‹v›
1 suletud asendisse, seisu tõmbama
▫ Kui ei meeldi, mine oma tuppa ja tõmba uks kinni!
▫ Koti lukku oli raske kinni tõmmata.
■ tõmmates midagi kinnitama
▫ Tõmbasin turvavöö kinni.
2 liigse pingutusega hingamist, vereringlust või üldse toimimisvõimet pärssima
▫ Puudelõhkumine kippus ätil hinge kinni tõmbama.

kippuma 1 visalt, vägisi kuhugi minna, midagi teha või kellekski saada püüdma
= tikkuma (1. täh), tükkima (1. täh)
▫ Mees kippus poolhaigena tööle.
▫ Noored kipuvad laia maailma.
▫ Tädi kippus kangesti teiste üle kohtumõistjaks.
▫ Pisarad kippusid vägisi silma tulema.
2 ‹mida tegema› mingis suunas kalduma, millekski kalduvust omama
= tikkuma (2. täh), tükkima (2. täh)
▫ Jõud kipub kaduma.
▫ Nimed kipuvad meelest minema.
▫ Ta kipub viimasel ajal hiljaks jääma.

kotti ‹adv›seotud sõnaga kottis
lotendavaks või väljaveninuks, kotina ripakile või lotakile
▫ Mantel kippus selja pealt kotti hoidma.

kura ‹adj› murdesõna vasakpoolne, vasak
‣ VÕRDLE hüva
▫ Kura kätt tee tegi käänu.
▫ Jott käänas ennast ümber, vahtis kurale ja hääle ja selja taha.
■ kurale ‹alaleütlevas› halvemas suunas
▫ Mis ta ka ette võttis – kõik kippus kurale.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: liivi kurā 'vasak', saami gurut 'vasak'

⌘ kätele voli andma
1 kätega kallale minema, kaklema hakkama, lööma
= kätele vaba voli andma (1. täh)
▫ Kuningal pole sobilik kätele voli anda, teda kaitsevad turvamehed.
2 käperdama, katsuma
= kätele vaba voli andma (2. täh)
▫ Poiss kippus kätele voli andma, oma iha välja näitama.

küsimärgistama küsimärgi alla panema, kahtlaseks pidama
▫ Ta kippus aeg-ajalt oma seniseid veendumusi küsimärgistama.

küüsipidi ‹adv› küüntega küljes või külge (kinni)
▫ Kass kippus küüsipidi vaipa kinni jääma.

lagunema 1 (esemete, hoonete vms kohta:) oma terviklikkust, struktuuri, vormi kaotama, katki või koost lahti minema
▫ Maja seisab tühi ja laguneb.
▫ Odavad jalavarjud lagunesid kiiresti ära.
▫ Emajõel on hakanud jää lagunema.
2 (koosluste, nähtuste vms kohta:) ühtekuuluvust, ühtsust kaotama, osadeks jagunema või (aeglaselt) kaduma, toimimast lakkama
▫ Meie kamp lagunes.
▫ Impeeriumid on lõpuks ikka lagunenud.
▫ Abielu lagunes mehe alkoholilembuse tõttu.
▫ Vestlus kippus lagunema.
3 (ainete vm loodusliku kohta:) lihtsamateks ühenditeks või aineteks lahutuma või muunduma
▫ Rinnapiimas sisalduv laktoos laguneb sooles mikroobide toimel, tekitades gaase.
▫ Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis looduses ei lagune.
– SEOTUD SÕNAD: lagunemine ‹s›

ligidaleseotud sõnaga ligidal, ligidalt
1 ‹adv, postp mille› (kellestki, millestki) lühikese vahemaa taha
= lähedale (1. täh) ⇔ kaugele (1. täh)
▫ Parem mitte ligidale minna, see häirib luiki.
▫ Terroristid ei pääsenud lennuki ligidalegi.
▫ Kuidas sai selline kass meie talu ligidale ?
2 ‹adv› lühikese ajavahemiku taha
= lähedale (2. täh) ⇔ kaugele (2. täh)
▫ Ta vaatab liiga ligidale tulevikku.
3 ‹adv, postp mille› hulgalt, suuruselt, määralt millegi lähedusse; kellegagi samaväärsele tasemele
= lähedale (3. täh)
▫ Nafta hind kerkis aasta kõrgtaseme ligidale.
▫ Tempo kippus juba 5 minuti ligidale.
▫ Väljendusoskuse poolest ei pääse ma sulle üldse ligidale.
■ ‹adv, postp mille› mingi asjaolu, olukorra lähedusse
= lähedale (3. täh)
▫ Lauri on end ikka võimu ligidale hoidnud.
4 ‹adv› lähedasse suhtesse, (kellegagi) tihedasti seotuks
= lähedale (4. täh)
▫ Ta ei kannata püsivat suhet, mis teise inimese liiga ligidale laseb.

lühistuma lühisesse minema
▫ Vana elektriliin kippus lühistuma.

matma 1 surnut (või tema säilmeid) hrl vastava kombetalituse saatel hauda panema, mulla vm pinnasega katma; sellisel sündmusel osalema (leinajana või kombetalituse läbiviijana)
= sängitama (1. täh)
▫ Keskajal oli kombeks surnuid kirikusse matta.
▫ Matsin täna kalli inimese.
▫ Kaks poega on tal veel elus, kaks maetud.
■ ‹väljendites› (märgib mingist mõttest, tundest loobumist, elu vms untsuminekut)
▫ Ma pole veel matnud lootust võita.
▫ Sinna kolkasse matsin oma nooruse.
2 millegi alla varjule, peitu panema; millegagi (kinni) katma
▫ Toidu ülejäägid matab ilves lume alla.
■ peale tulles või paiskudes katma või varjama
▫ Mudalaviin mattis enda alla kümmekond maja.
▫ Pinnatuisk on matnud kõik jäljed.
3 (kohest selget) hüvitust saamata raha, jõuvarusid vm millegi peale kulutama
▫ Valimiskampaaniasse maeti meeletuid summasid.
▫ Silver ei soovi oma aega ja energiat matta teise mehe järelkasvu.
4 (hääle, helide) kuuldavust summutama
✉Pröökav orel kippus jõuetut koraali matma. Tarmo Teder
■ (tundeid, mõtteid) tagaplaanile tõrjuma, millessegi summutama
▫ Viha mattis kaine mõtlemise.
▫ Üritan mured töösse matta.
■ harv millegi katvaga materdades leeke kustutama
✉Leidsin mitu tekki, millega sai tuld matta. Rein Veidemann
◊ põlissõna läänemeresoome (lõunarühm): vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'. Tuletis sõnast *manta ~ *mante 'maa', mis pole eesti keeles iseseisvana säilinud

nohhitama korduvalt „noh“ ütlema
▫ Intervjueerija kippus pudistama ja nohhitama.

näpistama 1 pöidla ja (esimese) sõrme vahele haarates pigistama
▫ Laps on hakanud rühmakaaslasi hammustama ja näpistama.
■ millegi muu vahele haarates pigistama
▫ Hanemamma kippus mind nokaga näpistama.
2 pigistades millelgi osa või tükki otsast eraldama
▫ Kui basiilik on piisavalt kasvanud, võib sealt roogade maitsestamiseks lehti näpistada.
■ millestki niigi napist teatavat väikest osa mingiks eriotstarbeks eraldama
▫ Jõulueelsest kiirest elust reisiks näpistatud aeg.
▫ Eraalasteaia eest tasumiseks näpistasime kõhu kõrvalt.
3 (teravalt) tunda andma; (külma kohta ka:) kahjustama, (taimi) elutuks muutma
▫ Koduteel hakkas nälg näpistama.
▫ Kui magusaisu näpistab, söö tükk tumedat šokolaadi.
▫ Pakane näpistas põski.
▫ Öökülmad näpistavad juba loodust.
– SEOTUD SÕNAD: näpistus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome näpistää 'näpata; näpistada, pigistada; vähehaaval lõigata', vepsa ńäpištada 'näpistada; (küljest) napsata', vadja näpissää 'näpistada; hammustada, salvata, pista'. Sõna näppima tuletis

pealeseotud sõnaga peal, pealt
1 ‹postp mille hrl asendatav põhisõna alaleütleva lõpuga, adv› millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale
▫ Ehitas majale teise korruse peale.
▫ Määrisin leiva peale võid.
▫ Ema pani potile kaane peale.
▫ Kirjuta vihikule nimi peale.
▫ Selles peatuses ei tulnud kedagi peale.
■ ‹adv› katteks, varjama
▫ Pani lapsele teki peale.
■ ‹postp mille› (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla
▫ Keeras end selja peale.
▫ Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
■ ‹adv› võitjaks, valitsema
▫ Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale.
▫ Vaidluses jäi minu arvamus peale.
2 ‹postp mille› osutab suunale või kohale, kuhu keegi läheb
▫ Poisid läksid paadiga järve peale.
▫ Ta kiirustas rongi peale.
▫ Ema tuli ukse peale.
▫ Õhtul läksime niisama linna peale.
■ ‹postp mille› teatud kaugusele, teatud vahemaa taha
▫ Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha.
▫ Ta tuli meile poole tee peale vastu.
■ ‹postp mille› suunas, poole
▫ Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale.
■ ‹postp mille› osutab ametile, tööle, tegevusele, seisundile või olukorrale
▫ Ta sai tähtsa koha peale.
▫ Ta on töökusega kindla järje peale jõudnud.
▫ Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
▫ Uni kippus kangesti peale.
▫ Nii jube, et ajab hirmu peale.
3 ‹postp mille, adv› osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju
▫ Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata.
▫ Ära karju mu peale!
▫ Sinu peale lootsin ma kõige rohkem.
▫ Riik pani elanikele suured maksud peale.
▫ Sügisene päike ei hakka enam peale.
■ ‹postp mille› osutab objektile, mida või keda märgatakse ootamatult, poolkogemata
▫ Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja peale.
▫ Jahimehed juhtusid karukoopale peale.
■ ‹postp mille› (kulutamise või kulumise kohta)
▫ Toidu peale läheb nende peres palju raha.
▫ Seda laadi töö peale kulub kolm päeva.
■ ‹postp mille› osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi tuleb
▫ Saate viiskümmend krooni nina peale.
▫ Jõime kahe peale ära pudeli veini.
▫ Kui suur on auto kütusekulu 100 km peale?
■ ‹postp mille› mingil alal või millegi suhtes hakkamas, valmis
▫ Ta on iga töö peale meister.
▫ Poisil on muusika peale andi.
▫ Teisi tüssata - selle peale on ta mees!
4 ‹postp mille› osutab sellele, millest ajendatuna või mille pärast midagi toimub
▫ Uks avati mitmekordse koputamise peale.
▫ Ärkasin mingi krõbina peale.
▫ Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber.
▫ Tema sõnade peale hakkasid kõik naerma.
5 ‹postp mille, postp millest, prep mida, adv› (seoses millegi saabumise või tähtajaga)
▫ Ära jäta kõiki toimetusi homse peale.
▫ Lähme koju: öö tuleb peale.
▫ Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale.
■ ‹postp millest, adv› algusmomenti rõhutavana; millestki alates
▫ Hommikust peale on sadanud.
▫ Nad pole algusest peale omavahel sobinud.
▫ Esimene katse ebaõnnestus, tuleb otsast peale alata.
▫ Film oli juba peale alanud.
■ ‹prep mida› pärast
▫ Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele.
▫ Jõuan koju õhtul peale kella seitset.
6 ‹postp mille› osutab, millele tuginedes või mis tingimustel midagi tehakse; kinnituseks
▫ Merele mindi hea usu peale.
▫ Kogu äriajamine toimus ausõna peale.
▫ Mul ei ole aega, mul on kella peale minek.
▫ Mängivad raha peale kaarte.
▫ Küll poiss hakkama saab – minu käsi selle peale!
7 ‹adv› osutab millegi hõlmavusele või lõpetatusele
▫ Tegime kogu saarele ringi peale.
8 ‹prep mille› välja arvatud
▫ Kõik peale isa olid kodus.
9 ‹prep mille, adv› kellelegi või millelegi lisaks, juurde
▫ Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju.
▫ Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks.
▫ Laps sööb putru ja joob piima peale.
10 ‹adv› pealegi
▫ Las olla peale, mis sest enam rääkida.

pensionäripõli vanaduspensionil olemise aeg, pensionärina elamine
= pensionipõlv, pensionipõli, pensionäripõlv
▫ Pensionäripõli kippus igavaks.

perutama (hobuse kohta:) juhtimisele mitte alluma, nt juhtimatult galoppima, tagant üles lööma
▫ Ühel ratsanikul kippus hobune perutama.
▫ Hobune hakkas perutama ja viskas peremehe maha.
■ (juhtimisele mittealluva auto, millegi tõrgetega töötava või talitleva kohta)
▫ Järjest rohkem on inimesi, kelle immuunsüsteem perutab.
■ (inimese kohta:) mitte kuuletuma, millelegi vastu hakkama (nt sõnadega, tegudega)
▫ Investorit leida ei õnnestunud ja mingil hetkel hakkasid vähemusaktsionärid perutama.

põtkama jalaga tõukama või lööma
▫ Kaamel kippus põtkama.

⌘ rappa minema
ebaõnnestuma, nurjuma, luhtuma
= rappa jooksma, viltu minema
▫ Elu kippus rappa minema.

rats ‹s› kõnekeelne ratsionaliseerimine
▫ Ehitaja kippus ratsi tegema ja odavaid lahendusi pakkuma.

seltsimehelik sõbrale, heale kaaslasele omane, heatahtlikult (ja võrdselt) suhtuv
▫ Meil olid seltsimehelikud suhted.
▫ Lugu kippus seltsimeheliku nalja raamidest väljuma.
– SEOTUD SÕNAD: seltsimehelikult ‹adv›, seltsimehelikkus ‹s›

sära ‹s› 1 (valguse, valgusallika kohta:) tugev ühtlane helendus, valguskiirgus, millegi pinnalt peegelduv sätendus või läige
▫ Tuledemängu sära kippus varjutama vihm.
▫ Päike paistab juba suvise säraga.
▫ Küünlasära.
■ (tugeva puhta värvitooni kohta)
▫ Võrratu värvide sära!
■ rõõmu, erksuse vm (hea) tunde väljendus silmades või näoilmes
▫ Temas puudub entusiasm, sära.
▫ Ingridi silmadesse ilmus sära.
▫ Läks nagu läks, ilma erilise särata, aga mitte ka halvasti.
▫ Nooruslik sära.
▫ Õnnesära.
2 väline (ja sisemine) hiilgus, toredus, värvikus vms
▫ Kirjanik jälgis suurilma hiilgust ja sära suure huviga.
▫ Pruudi sära pidi kõigist teistest üle olema.
▫ Jõulupühade sära pole veel ununenud.

süttima 1 (leegiga) põlema hakkama või minema
= tuld võtma (2. täh)
▫ Korstna lõõrides süttis tahm.
▫ Maja süttis põlema.
▫ Tuli süttis kodutute joomapaigas.
2 (valgusallika, valguse kohta:) valgust andma, helendama hakkama
▫ Kippus hämarduma, akendes süttisid tuled.
▫ Tablool süttivad korruste numbrid.
3 (tunnete, mõtete vms kohta:) kelleski algust saama, (ootamatult, hooga) puhkema; tundeid, mõtteid (pilguga) väljendama hakkama
▫ Minu peas süttis üks mõte.
▫ Hele silmis süttis elujanu.
▫ Peremehe silmis süttis viha.
■ ‹millest› millestki innustuma, millegi peale ägedalt reageerima; ägestuma või ägenema
= põlema minema, tuld võtma (2. täh)
▫ Selle peale Marit süttiski.
▫ „Mis? Mis?” süttis mees.

tahaseotud sõnaga taga, tagant
1 ‹adv, postp mille/kelle› selja, tagakülje poolsesse suunda (teatud kaugusele), tagumisest küljest tahapoole (ja selle varju); tagaossa, tagaküljele
⇔ ette
▫ Kahekordne salto taha.
▫ Päike läheb kohe pilve taha.
▫ Istusime taha viimasesse ritta.
▫ Foto taha on kirjutatud pühendus.
■ ‹postp mille› teisele poole, sinnapoole (mingit piiri)
▫ Reis ekvaatori taha.
■ ‹postp mille, adv› tagumisele poolele, osale külge (oma otstarvet täitma)
▫ Sättis arvutile juhtmed taha.
▫ Ei saa niiti nõela taha.
▫ Niiduk haagiti traktori taha.
■ ‹postp mille, adv› (tagantpoolt) haaravalt või takistavalt külge
▫ Suusakepid jäävad kogu aeg okste taha kinni.
▫ Hobune kippus närima kõike, millele hambad taha sai.
2 ‹postp mille› teatud vahemaa kaugusele
▫ Poodi tuli sõita kümne kilomeetri taha.
▫ Andurid on paigutatud iga kümne meetri taha.
▫ Vänge hais oli tunda õige pika maa taha.
■ ‹postp mille, adv› ajaliselt seljataha; teatud kaugusele minevikus (või tulevikus)
▫ Murepäevad jäid taha, ees ootab parem tulevik.
▫ Skandaali tagamaad ulatuvad aastate taha.
▫ Otsustamine lükati nädalate taha.
3 ‹postp mille› osutab esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse
▫ Istusin juba enne hommikusööki arvuti taha.
▫ Pole mitu aastat rooli taha saanud.
4 ‹postp mille› osutab takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski jääb pooleli või toimumata
▫ Raha taha asi seisma ei jää.
▫ Asja otsustamine jäi ühe allkirja taha.
5 ‹postp mille, adv› osutab kellelegi või millelegi, keda või mida toetatakse, või kellegi, millegi toetamisele
▫ Lepiti kokku, et teises valimisvoorus asutakse ühiselt koalitsiooni kandidaadi taha.
▫ Üritusele saadi taha mitu sponsorit.
6 ‹postp mille› osutab varjavale, peitvale, ka kaitsvale nähtusele, asjaolule vms
▫ Püüdsin sügavat solvumist nalja taha varjata.
▫ Autor peidab end varjunime taha.

tallukas ‹s› endisajal jalarätt või riidest jalakate
▫ Talvel tõmmati jalga villased sukad, nende peale sokid ning jalg mähiti põlvini kinni, kõige peale pandi veel linased tallukad.
▫ Tallukad olid tupekujulised riidest jala otsa pistetavad jalavarjud, mida kasutati, kui oli väga külm või kui pastal kippus lagunema.
■ (sõimusõnana iseloomutu, viletsa inimese kohta)
✉„.. tallukas oled, ei kellegi mees!” Eduard Vilde

talverõõm rõõmutunne talve üle
▫ Talverõõmu kippus tumestama külm ilm.
■ seda tunnet tekitav talvine lõbustus
▫ Kelgusõit, lumesõda ja muud talverõõmud.

teisejärguline teise järgu väärtuse või tähtsusega, omadustelt või tasemelt mitte kõige parem
▫ Teisejärguline metsamaterjal.
■ millegagi võrreldes väheoluline või vähem tähtis
= kõrvaline (2. täh), teisene, sekundaarne
▫ Tihti vaadeldakse multifilmi kui midagi teisejärgulist.
▫ Harjutamine kippus teisejärguliseks muutuma.

tuhmistuma (materjali, värvi kohta:) läiget, sära, eredust, läbipaistvust kaotama
= tuhmuma
▫ Päikesekiirguse mõjul kangas tuhmistub.
■ (tajude, meelte, tunnete, mõtlemisega seoses:) intensiivsust kaotama, nõrgenema, ähmastuma; töntsiks muutuma
= tuhmuma
▫ Kõrvakuulmine kippus suurest hasardist tuhmistuma.
▫ Ilma ülesanneteta koer tuhmistub.

tukastus ‹s› lühike, kerge uinak, (kerge) uni
= suigatus, suige, suik
▫ Mihklile kippus tukastus peale.

tumestama 1 rikkuma, segama; ähmastama, hägustama
▫ Talverõõmusid kippus tumestama külm.
▫ Meie sõprust ei suuda tumestada miski.
▫ Viha tumestas mõistust.
▫ Pisarad tumestasid pilku.
2 värvuselt, toonilt tumedaks tegema
▫ Mustad pilved tumestasid taeva.

tüürima 1 veesõiduki (vm sõiduvahendi) liikumisele suunda andma, seda juhtima
▫ Sõudsime ja sõudsime, tüürisime ja tüürisime, aga saar paistma ei hakanud.
▫ Vool tüüris paadi oksarisusse.
■ (muu kui sõiduki juhtimise, suunamise kohta)
▫ Maria tüüris poisi koolimajast välja.
▫ Treener tüüris meeskonna võidule.
2 mingit suunda hoidma, mingis suunas liikuma, suunduma
▫ Suur laev tüüris sadamasse.
▫ Elu tüürib kuristikku.
▫ Jutt kippus ikka palga peale tüürima.

virtsahvt ‹s› vananenud majapidamine; majandus
▫ Talu virtsahvt kippus allapoole minema.
▫ Ta oli noorena käinud Joosep Tootsi kombel Venemaal virtsahvti õppimas ja olnud tsaariajal mitmes Harjumaa mõisas valitseja.
◊ laensõna saksa Wirtschaft 'majandus; majapidamine'

voodisuhe (seksuaalsuhte kohta)
▫ Oli tekkinud mingi kiindumus ja lähedus, aga viimasel ajal jahtus see maha ning isegi voodisuhe kippus katkema.

äpardama harv äparduma
▫ Töö kippus äpardama.
▫ Näitleja kirjeldas lavastuse äpardanud algust.
◊ põlissõna eesti-liivi: liivi äpārtõ 'äparduda'

– ära kukkuma ‹v›
1 olematuks muutuma, ära kaduma; kõrvale, ära jääma
= ära langema
▫ Algselt planeeritud variant kukkus ära.
▫ Kui üks tootja ära kukub, leiame teise asemele.
■ (soorituse, oleku vms kohta:) tavapärasega võrreldes viletsamaks, kehvaks muutuma
= ära langema
▫ Jäin haigeks ja kukkusin ära.
▫ Vanasti kippus tal serv pika mängu kestel ära kukkuma, nüüd on palling kindlamaks muutunud.
2 küljest ära tulema, maha langema
▫ Kui pluusi selga hakkasin panema, kukkus üks nööp ära.
3 kõnekeelne (nurisünnituse kohta)
▫ Tema surmast kuuldes oli vanemal tütrel laps ära kukkunud.

– ära libisema ‹v›
libisedes õigelt kohalt ära liikuma, kukkuma, pudenema vms
▫ Tihedast nahast ei tungi rästiku mürgihambad läbi, vaid libisevad ära.
▫ Karp kippus kaenla alt ära libisema.
▫ Kardan, et buss libiseb teelt ära.
■ sujuvalt, tasahaaval kaduma
▫ Kuidas haarata võimu, mis on ära libisenud?

– ära nihkuma ‹v›
õige, vajaliku koha pealt, õigest, loomulikust asendist ära liikuma
▫ Plaaster kippus haava pealt ära nihkuma.

– ära tõukama ‹v›
1 maast lahti tõukama (nt hüpete korral)
▫ Kõrgushüppes peab ära tõukama ühelt jalalt.
2 (organismi reaktsiooni kohta:) võõrkeha mitte omaks võttes tugevalt reageerima
▫ Keha kippus siiratud organit ära tõukama.
3 kellestki lahti ütlema, kedagi hülgama, ära põlgama
▫ Poeg tõukas oma isa ära.

– ära vajuma ‹v›
1 (soorituse, oleku vms kohta:) tavapärasega võrreldes viletsamaks, kehvaks muutuma; olematuks muutuma, ära kaduma
▫ Näitleja vajus teises pooles ära.
▫ Filmi lõpp kippus ära vajuma.
▫ Tuul hakkab ära vajuma.
2 vajudes õiget asendit kaotama; vajunult sobimatuks muutuma
▫ Tänavate aluspõhi on nii ära vajunud, et lappimisest pole enam kasu.