[EKS] Eesti keele sõnaraamat

klaar 1 ‹adj› selge ja arusaadav, üheselt mõistetav
= sirge (2. täh)
▫ Peame omavahel asjad klaariks rääkima.
▫ Pikkamööda muutus olukord klaarimaks.
■ ‹adj› (mõistuse kohta:) arukas ja selge
▫ Puhanult oli pea klaar ja lahendus tuli kergesti.
■ ‹adj› läbipaistev, hele, puhas
▫ Klaari jumega tüdruk.
▫ Hommikul sadas, aga õhtuks oli taevas täiesti klaar.
2 ‹adj› korras, millekski valmis, korda seatud
▫ Kapten käskis otsad klaariks teha.
3 ‹s› (klaarõuna kohta)
▫ Sel aastal on klaar õunu täis, suislepp täitsa tühi.
◊ laensõna saksa klar 'selge' < prantsuse clair 'hele' < ladina clarus 'selge; hele'