[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit, väljastan 50
abiellumisealine
M
sellises vanuses, mil seaduse järgi on lubatud abielluda (nt Eestis siis, kui on saadud 18-aastaseks) ajalause
M
kõrvallause, mis täpsustab pealauses väljendatud asjaolu aega, kestust vms (nt värav tuli just siis, kui keegi seda enam ei oodanud) ⌘ akadeemiline petturlus
kõrgkoolis või teaduses kasutatavad petmisvõtted (nt spikerdamine, plagieerimine, variautorlus), mis võimaldavad saavutada paremaid akadeemilisi tulemusi, kui võimed ja panus eeldavad
▫ Üliõpilast kahtlustatakse akadeemilises petturluses.
◊ tõlkelaen vene академическое мошенничеств
kõrgkoolis või teaduses kasutatavad petmisvõtted (nt spikerdamine, plagieerimine, variautorlus), mis võimaldavad saavutada paremaid akadeemilisi tulemusi, kui võimed ja panus eeldavad
▫ Üliõpilast kahtlustatakse akadeemilises petturluses.
◊ tõlkelaen vene академическое мошенничеств
allotroopia
‣ VÕRDLE lihtaine
M
‹s› ühe ja sama keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (nt süsinik võib esineda nii grafiidi kui ka teemandi kujul)‣ VÕRDLE lihtaine
ambivalents ‹s›
ühte ja samasse asja vastandlike tundmustega suhtumine, tundmuste kaksipidisus (nt ühtaegu nii viha kui armastus, nii sümpaatia kui antipaatia)
ühte ja samasse asja vastandlike tundmustega suhtumine, tundmuste kaksipidisus (nt ühtaegu nii viha kui armastus, nii sümpaatia kui antipaatia)
apositsioon
= lisand
M
‹s› keel nimisõnaline täiend, mis nimetab mingit tunnust esile tõstes sama objekti kui põhisõnagi (nt proua ühendis proua Luks)= lisand
biosemiootika
‣ VÕRDLE zoosemiootika
M
bioloogia ja semiootika piiriteadus, mis uurib elussüsteemide osiseid kui märgisüsteeme ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse, samuti keskkondi (nt loomaaeda), mis kätkevad nii kultuurilisi kui ka bioloogilisi algeid‣ VÕRDLE zoosemiootika
ebausk
M
traditsioonilised uskumused ja nendega seotud maagilised toimingud halbade ennete tõrjumiseks, nt veendumus, et 13. kuupäeva reede toob õnnetust või peegli purunemine kui õnnetu armastuse enne eutanaasia ‹s›
inimese surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse ja piinade korral
= halastussurm, suremisabi, surmaabi ‣ VÕRDLE abistatud enesetapp
▫ Hollandi arstid on eutanaasia puhul pidevalt mõrvasüüdistusega riskinud.
■ looma hukkamine kaastundest vms vajadusest lähtuvalt (nt kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi)
▫ Koeri püüti 43, neist 13-le tehti eutanaasia.
◊ laensõna saksa Euthanasie 'eutanaasia' < kreeka euthanasia 'kerge, ilus surm' (sõnadest eus 'hea, hästi' ja thanatos 'surm')
inimese surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse ja piinade korral
= halastussurm, suremisabi, surmaabi ‣ VÕRDLE abistatud enesetapp
▫ Hollandi arstid on eutanaasia puhul pidevalt mõrvasüüdistusega riskinud.
■ looma hukkamine kaastundest vms vajadusest lähtuvalt (nt kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi)
▫ Koeri püüti 43, neist 13-le tehti eutanaasia.
◊ laensõna saksa Euthanasie 'eutanaasia' < kreeka euthanasia 'kerge, ilus surm' (sõnadest eus 'hea, hästi' ja thanatos 'surm')
hulk ‹s›
1 see, kui palju midagi või kedagi on, nt mingite asjade kogus, inimeste arv, nähtuste määr
▫ Aasta keskmine sademete hulk.
▫ Maksmata arvete hulk suurenes.
2 suur kogus või arv
▫ Internetis on terve hulk tasuta programme.
3 üksteisest erinevate objektide kogum, mida vaadeldakse ühe tervikuna
▫ Tühi hulk on hulk, millesse mitte midagi ei kuulu.
◊ laensõna germaani: vanaülemsaksa folc, vanapõhja folk, saksa Volk 'rahvas'
1 see, kui palju midagi või kedagi on, nt mingite asjade kogus, inimeste arv, nähtuste määr
▫ Aasta keskmine sademete hulk.
▫ Maksmata arvete hulk suurenes.
2 suur kogus või arv
▫ Internetis on terve hulk tasuta programme.
3 üksteisest erinevate objektide kogum, mida vaadeldakse ühe tervikuna
▫ Tühi hulk on hulk, millesse mitte midagi ei kuulu.
◊ laensõna germaani: vanaülemsaksa folc, vanapõhja folk, saksa Volk 'rahvas'
– VÄLJENDID: lõplik hulk, lõpmatu hulk
hõõrdeelekter
◊ tõlkelaen saksa Reibungselektrizität
M
kahe keha vastastikusel hõõrdumisel tekkivad elektrilaengud (nt kui klaasi hõõrduda siidiga, tekib klaasil laeng)◊ tõlkelaen saksa Reibungselektrizität
hübriidarvuti
◊ tõlkelaen inglise hybrid computer
M
arvuti, mida saab kasutada mitmes eri funktsioonis (nt nii tahvelarvutina kui ka sülearvutina)◊ tõlkelaen inglise hybrid computer
kaalutus
▫ Uurimus kaalutuse kahjulikust mõjust tervisele.
M
‹s› kaaluta olek (nt vabal langemisel, kosmoselaevas, kui mootor ei tööta)▫ Uurimus kaalutuse kahjulikust mõjust tervisele.
kahepoolne
= mõlemapoolne
▫ Kahepoolne üürileping.
▫ Eesti-Vene kahepoolsed suhted.
▫ Usaldus peaks olema kahepoolne.
■ (haiguste kohta:) nii ühes kui teises, mõlemas kohas esinev (nt paarilistes kehaosades)
= mõlemapoolne
▫ Kahepoolne kopsupõletik.
▫ Kahepoolne puusaliigese nihestus.
■ (esemete kohta:) kahe samasuguse külje või osaga
▫ Kahepoolne teip.
▫ Arheoloogid leidsid kahepoolse luukammi.
– SEOTUD SÕNAD: kahepoolselt ‹adv›
M
‹adj› kaht eri osapoolt, mõlemat osalist haarav, kahe vahel, vastastikku toimuv= mõlemapoolne
▫ Kahepoolne üürileping.
▫ Eesti-Vene kahepoolsed suhted.
▫ Usaldus peaks olema kahepoolne.
■ (haiguste kohta:) nii ühes kui teises, mõlemas kohas esinev (nt paarilistes kehaosades)
= mõlemapoolne
▫ Kahepoolne kopsupõletik.
▫ Kahepoolne puusaliigese nihestus.
■ (esemete kohta:) kahe samasuguse külje või osaga
▫ Kahepoolne teip.
▫ Arheoloogid leidsid kahepoolse luukammi.
– SEOTUD SÕNAD: kahepoolselt ‹adv›
kehapill
M
inimkeha kui instrument, millega saab luua erinevaid rütmikombinatsioone (nt plaksutades, patsutades, jalamatse või sõrmenipse kasutades) keskvõrre
= komparatiiv ‣ VÕRDLE algvõrre ‣ ülivõrre
◊ kirjakeele sõna
‣ Hans Einer 1905
M
omadussõna või määrsõna võrdlusaste, mis näitab, et millelgi on vaadeldavat omadust suuremal määral kui teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel (nt ilusam, parem)= komparatiiv ‣ VÕRDLE algvõrre ‣ ülivõrre
◊ kirjakeele sõna
‣ Hans Einer 1905
kohversõna
= sumadansõna, sulandsõna
◊ tõlkelaen saksa Kofferwort
M
sõna, mis on tekkinud kahe (või enama) sõna sulandumisel üheks uueks sõnaks nii kuju kui tähenduse poolest (nt sudu, masu)= sumadansõna, sulandsõna
◊ tõlkelaen saksa Kofferwort
komparatiiv
= keskvõrre ‣ VÕRDLE superlatiiv ‣ positiiv (2. täh)
M
‹s› omadussõna või määrsõna võrdlusaste, mis näitab, et millelgi on vaadeldavat omadust suuremal määral kui teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel (nt ilusam, parem)= keskvõrre ‣ VÕRDLE superlatiiv ‣ positiiv (2. täh)
konditsionaallause
= tingimuslause (1. täh)
M
keel tingimust sisaldav kõrvallause (nt kui-osa lauses Kui Juku ei õpi, siis Juhan ei tea)= tingimuslause (1. täh)
kübaratrikk
▫ Eesti koondislane lõi esimese, teise ja neljanda värava, vormistades kübaratriki juba 14. minutil.
■ (olukorra kohta, mil edu saavutamiseks läheb vaja mustkunstniku osavust ja kavalust)
▫ Kübaratrikk Eesti iseseisvusega.
▫ Tehnoloogiline kübaratrikk.
◊ tõlkelaen inglise hat trick
M
(spordis:) olukord, kui üks mängija lööb ühes mängus kolm või enam väravat (nt jalgpallis, jäähokis), võidab kolm etappi (nt jalgrattasõidus) vms▫ Eesti koondislane lõi esimese, teise ja neljanda värava, vormistades kübaratriki juba 14. minutil.
■ (olukorra kohta, mil edu saavutamiseks läheb vaja mustkunstniku osavust ja kavalust)
▫ Kübaratrikk Eesti iseseisvusega.
▫ Tehnoloogiline kübaratrikk.
◊ tõlkelaen inglise hat trick
lemmikloomahooldus
M
lemmikloomade välimuse kujundamine, nt koera või kassi karvade trimmimine vastavas salongis; lemmikloomade eest hoolitsemine ajal, kui nende omanik on ära, nt lemmikloomadele mõeldud hotellis lemmikloomahotell
M
asutus, kuhu saab hoiule anda lemmikloomad (nt kassid ja koerad) ajaks, kui nende peremees on reisil vm ära lihasejõud
= lihasjõud
▫ Võimas uks nõuab avamiseks lihasejõudu.
M
lihaste töö efektiivsus, mis näitab, kui suure osa energiast suudab lihas või lihaserühm muuta mehaaniliseks tööks (nt raskuse tõstmisel)= lihasjõud
▫ Võimas uks nõuab avamiseks lihasejõudu.
lihasjõud
= lihasejõud
▫ Lihasjõu arendamisele suunatud treening.
M
lihaste töö efektiivsus, mis näitab, kui suure osa energiast suudab lihas või lihaserühm muuta mehaaniliseks tööks (nt raskuse tõstmisel)= lihasejõud
▫ Lihasjõu arendamisele suunatud treening.
limakud pl ‹s›
limaseid kogumikke moodustavad algelised organismid, kellel on nii amööbi kui seene omadusi (nt puugipask, hundipiim)
= limaseened
○ Ladina termin MyxomycotaHEA TEADA Limakud on protistid, ürgse päritoluga organismid, kes eristusid teistest organismidest ammu enne taimi, seeni ja loomi. Limakutel pole rakukesta, seda asendab eoslat ja eoseid kattev tihenenud plasma.
limaseid kogumikke moodustavad algelised organismid, kellel on nii amööbi kui seene omadusi (nt puugipask, hundipiim)
= limaseened
○ Ladina termin MyxomycotaHEA TEADA Limakud on protistid, ürgse päritoluga organismid, kes eristusid teistest organismidest ammu enne taimi, seeni ja loomi. Limakutel pole rakukesta, seda asendab eoslat ja eoseid kattev tihenenud plasma.
limaseened
= limakud
○ HEA TEADA Bioloogiatermin on limakud.
◊ tõlkelaen saksa Schleimpilze
M
pl limaseid kogumikke moodustavad algelised organismid, kellel on nii amööbi kui seene omadusi (nt puugipask, hundipiim)= limakud
○ HEA TEADA Bioloogiatermin on limakud.
◊ tõlkelaen saksa Schleimpilze
lisand
▫ Küpsetatud küüslauk sobib suurepäraselt prae lisandiks.
▫ Astelpajujahu lisandiga leib.
▫ Diislikütus läheb ilma lisanditeta vahtu nagu vahukoor.
■ juurdekuuluv ese
▫ Välimust aitab värskendada mõni põnev lisand nagu sall, ehe vm.
2 keel nimisõnaline täiend, mis nimetab mingit tunnust esile tõstes sama objekti kui põhisõnagi (nt proua ühendis proua Luks)
= apositsioon
◊ kirjakeele sõna
‣ 1913
M
‹s› 1 põhilisele lisaks olev, täiendav aine või osis▫ Küpsetatud küüslauk sobib suurepäraselt prae lisandiks.
▫ Astelpajujahu lisandiga leib.
▫ Diislikütus läheb ilma lisanditeta vahtu nagu vahukoor.
■ juurdekuuluv ese
▫ Välimust aitab värskendada mõni põnev lisand nagu sall, ehe vm.
2 keel nimisõnaline täiend, mis nimetab mingit tunnust esile tõstes sama objekti kui põhisõnagi (nt proua ühendis proua Luks)
= apositsioon
◊ kirjakeele sõna
‣ 1913
lisapass
M
erandkorras väljaantav pass (nt kui isikul on tarvis sõita sellisesse riiki, millel pole oma riigis konsulaaresindust) ⌘ loomulik monopol
olukord, kus üks ettevõte kontrollib turgu teenuse või toote eripära tõttu (nt juhul, kui tootmise kulukuse tõttu on turul ruumi vaid ühele ettevõttele)
olukord, kus üks ettevõte kontrollib turgu teenuse või toote eripära tõttu (nt juhul, kui tootmise kulukuse tõttu on turul ruumi vaid ühele ettevõttele)
lõhine
‣ VÕRDLE hõlmine ‣ jagune
◊ kirjakeele sõna
M
‹s› (taimelehe kohta:) väljalõigetega, mis ulatuvad sügavamale kui veerand lehelaba laiusest (nt võilillel)‣ VÕRDLE hõlmine ‣ jagune
◊ kirjakeele sõna
maakorraldus
M
maa kui tootmisvahendi otstarbekaks kasutamiseks rakendatavate abinõude kogum (nt maamõõtmistööd, maakatastriga seotud tööd); vastav eriala madisepäev
○ HEA TEADA Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt.HEA TEADA 1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing, kus eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest ning kus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
2 24. veebruar, eesti rahvakalendris aeg, mil nähti endeid usside ja putukate kohta (nt kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid)
○ HEA TEADA Veebruarikuine madisepäev on nime saanud apostel Mattiaselt.
M
1 21. september, eesti rahvakalendris aeg, millal putukad ja ussid suiguvad talveunne ning sääsed ja kärbsed kaovad, sügisene madisepäev○ HEA TEADA Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt.HEA TEADA 1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing, kus eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest ning kus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
2 24. veebruar, eesti rahvakalendris aeg, mil nähti endeid usside ja putukate kohta (nt kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid)
○ HEA TEADA Veebruarikuine madisepäev on nime saanud apostel Mattiaselt.
mageveekogu
M
‹s› veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5 promilli (nt jõgi, järv) magnetron
M
‹s› mikrolaineid tekitav elektronvaakumseadis, milles elektronidele mõjub nii elektri- kui ka magnetväli (kasutatakse nt mikrolaineahjudes ja radarites) makrotasand
▫ Mobiilsus on kaasaja mantra, see toimib nii makrotasandil kui inimeste argielus.
M
süsteemi kui terviku, nt riigi tasand▫ Mobiilsus on kaasaja mantra, see toimib nii makrotasandil kui inimeste argielus.
mokapöör
M
riistapuu hobuse mokkade kinnivajutamiseks (kui hobust on vaja sundida rahulikult paigal olema, nt süstimise ajal) muutetüvi
‣ VÕRDLE lähtetüvi
M
lõpufoneemi(de) poolest erinev tüvevariant, mis esineb sõna mõnes muus vormis kui algvorm (nt habeme, laula/n)‣ VÕRDLE lähtetüvi
mõlemapoolne
= kahepoolne
▫ Kibestus ja pettumus olid mõlemapoolsed.
▫ Nii sündis mõlemapoolne otsus.
■ ‹adj› (haiguste kohta:) nii ühes kui teises, mõlemas kohas esinev (nt paarilistes kehaosades)
= kahepoolne
▫ Mõlemapoolsed siirded.
▫ Mõlemapoolne halvatus.
– SEOTUD SÕNAD: mõlemapoolselt ‹adv›
M
kaht eri osapoolt, mõlemat osalist haarav, kahe vahel, vastastikku toimuv= kahepoolne
▫ Kibestus ja pettumus olid mõlemapoolsed.
▫ Nii sündis mõlemapoolne otsus.
■ ‹adj› (haiguste kohta:) nii ühes kui teises, mõlemas kohas esinev (nt paarilistes kehaosades)
= kahepoolne
▫ Mõlemapoolsed siirded.
▫ Mõlemapoolne halvatus.
– SEOTUD SÕNAD: mõlemapoolselt ‹adv›
mütseel ‹s›
seene keha moodustav seeneniitide kogum (nt metsaalusel, puupinnal), mis hrl on palju ulatuslikum kui viljakeha
= seeneniidistik
seene keha moodustav seeneniitide kogum (nt metsaalusel, puupinnal), mis hrl on palju ulatuslikum kui viljakeha
= seeneniidistik
naiskursused
M
pl kõrgemad kursused naistele (ajal, kui naised veel ülikooli ei pääsenud, nt Tartus 1908–1915 eksisteerinud eraõppeasutuses, mis valmistas ette peamiselt gümnaasiumide võõrkeelte ja ajalooõpetajaid) naturaalmaks
◊ tõlkelaen vene натуральный налог
M
endisaegne maks natuuras, milleski muus kui rahas (nt põllumajandussaadustes)◊ tõlkelaen vene натуральный налог
natuuras
▫ Maakoguduste õpetajad said tsaariajal palka natuuras.
▫ Talunikud pakuvad võimalust juhutööks, tasu natuuras (rohitakse kartulit, mille eest saab sügisel talvekartulit).
M
‹adv› (maksmisega seoses:) milleski muus kui rahas, nt toiduainete, tarbeainete näol▫ Maakoguduste õpetajad said tsaariajal palka natuuras.
▫ Talunikud pakuvad võimalust juhutööks, tasu natuuras (rohitakse kartulit, mille eest saab sügisel talvekartulit).
nikotiinasendusravi
○ HEA TEADA lühend NAR.
M
suitsetamisest võõrutamine, viies nikotiini organismi teisiti kui tubakasuitsuga (nt kasutades nikotiiniplaastreid või -nätsu)○ HEA TEADA lühend NAR.
⌘ nõrk hape
hape, mis vees täielikult ei lahustu, esineb lahuses nii ioonide kui ka molekulidena (nt vesinikfluoriidhape)
○ HEA TEADA Happe tugevus (või nõrkus) näitab happe võimet loovutada vesilahuses prootonit, mitte happe söövitavust. Nõrk hape võib olla väga söövitav.
hape, mis vees täielikult ei lahustu, esineb lahuses nii ioonide kui ka molekulidena (nt vesinikfluoriidhape)
○ HEA TEADA Happe tugevus (või nõrkus) näitab happe võimet loovutada vesilahuses prootonit, mitte happe söövitavust. Nõrk hape võib olla väga söövitav.
poetishernes
◊ kirjakeele sõna
M
hernes, mille seemneid kasutatakse toidu valmistamiseks ja konservimiseks, nii valminud kui valmimata kujul (nt konservitud rohelise hernena)◊ kirjakeele sõna
pooljuht
◊ tõlkelaen saksa Halbleiter, vene полупроводник
M
väikese elektrijuhtivusega hrl kristalliseerunud aine, mille eritakistus on suurem kui elektrijuhil ja väiksem kui dielektrikul (nt räni, germaanium)◊ tõlkelaen saksa Halbleiter, vene полупроводник
pügalrist
‣ VÕRDLE kaheksakand
▫ Kullamaa valla vapil ja lipul on kahekordne pügalrist.
M
kaheksa tipuga rist (nt vappidel kasutatava kujundina), mustrimotiivina tuntud kui kaheksakand‣ VÕRDLE kaheksakand
▫ Kullamaa valla vapil ja lipul on kahekordne pügalrist.
püsilill
◊ kirjakeele sõna
M
mitmeaastane lill, mis kasvab aias või haljasalal rohkem kui kaks aastat (nt aster, kurereha)◊ kirjakeele sõna
püügikvoot
▫ Läänemere lõhevarude madalseisu tõttu on lõhe püügikvoot aasta-aastalt vähenenud.
M
määratud kogus, kui palju tohib (nt riik) kindlas piirkonnas teatud ajavahemiku jooksul teatud liiki kala välja püüda▫ Läänemere lõhevarude madalseisu tõttu on lõhe püügikvoot aasta-aastalt vähenenud.
relvasüsteem
▫ Õhutõrje relvasüsteem.
▫ Lisaks rakettidele ja relvasüsteemidele hangitakse ka side ja juhtimissüsteemid.
M
suur, hrl rohkem kui 1-2 inimese poolt teenindatav statsionaarne, veetav või iseliikuv relv või lahingutehnika (nt tank, jalaväe lahingumasin, hävituslennuk)▫ Õhutõrje relvasüsteem.
▫ Lisaks rakettidele ja relvasüsteemidele hangitakse ka side ja juhtimissüsteemid.
