[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 369 artiklit, väljastan 50
abiellumisealineM
sellises vanuses, mil seaduse järgi on lubatud abielluda (nt Eestis siis, kui on saadud 18-aastaseks)
abikloosterM
‹
s›
kloostrile kuuluv, kuid sellest kaugel asuv väike kirikust ja abihoonetest koosnev kompleks (nt palverändurite vastuvõtuks) ▫
Pühtitsa nunnakloostri Tallinna abiklooster.
aegkondM
‹
s›
geoloogia (geoloogiline alajaotus:) ajavahemik umbes 100 kuni 250 miljonit aastat, mille kestel kujunesid ladekonna kivimid (nt uusaegkond ehk kainosoikum, keskaegkond ehk mesosoikum)○
HEA TEADA Aegkonnad jagatakse ajastuteks.HEA TEADA Aegkonnast suurem üksus on eoon.◊
kirjakeele sõna
aiandM
‹
s›
koht ja ettevõte, kus kasvatatakse müügiks mitmesuguseid taimi (nt juur- ja puuvilju, ilutaimi)◊
kirjakeele sõna
‣ J. V. Veski 1939
ajalauseM
kõrvallause, mis täpsustab pealauses väljendatud asjaolu aega, kestust vms (nt värav tuli just siis, kui keegi seda enam ei oodanud)
ajalehekioskM
kiosk, kus müüakse ajalehti-ajakirju ja nt sigarette, nätsu, komme =
lehekiosk,
leheputka◊
tõlkelaen saksa Zeitungskiosk
⌘ akadeemiline petturlus
kõrgkoolis või teaduses kasutatavad petmisvõtted (nt spikerdamine, plagieerimine, variautorlus), mis võimaldavad saavutada paremaid akadeemilisi tulemusi, kui võimed ja panus eeldavad
▫ Üliõpilast kahtlustatakse akadeemilises petturluses.
◊ tõlkelaen vene академическое мошенничеств
allotroopiaM
‹
s›
ühe ja sama keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (nt süsinik võib esineda nii grafiidi kui ka teemandi kujul) ‣
VÕRDLE lihtaine
ambivalents ‹s›
ühte ja samasse asja vastandlike tundmustega suhtumine, tundmuste kaksipidisus (nt ühtaegu nii viha kui armastus, nii sümpaatia kui antipaatia)
amfibool ‹s›
tard- ja moondekivimeid (nt amfiboliiti) moodustav musta kuni roheka värvusega mineraal
analoogiline ‹
adj›
millegagi samalaadne või sarnane, olulistes tunnustes kooskõlas olev =
analoogne ▫
Mul on Tiina küsimusega analoogiline küsimus.
■
keel analoogia ehk sarnastava mõju alusel kujunenud =
analoogne ■
bioloogia eri algupära, kuid sama funktsiooniga (nt linnu ja liblika tiiva kohta) =
analoogne ▫
Analoogilised elundid.
– SEOTUD SÕNAD:
analoogiliselt ‹
adv›,
analoogilisus ‹
s›,
analoogselt ‹
adv›,
analoogsus ‹
s›
analoogne ‹
adj›
millegagi samalaadne või sarnane, olulistes tunnustes kooskõlas olev =
analoogiline ▫
Analoogseid juhtumeid on olnud varemgi.
▫
Analoogne olukord valitseb ka Tallinnas.
■
keel analoogia ehk sarnastava mõju alusel kujunenud =
analoogiline ■
bioloogia eri algupära, kuid sama funktsiooniga (nt linnu ja liblika tiiva kohta) =
analoogiline – SEOTUD SÕNAD:
analoogselt ‹
adv›,
analoogsus ‹
s›
antiteesM
1 teesile vastandatav või vasturääkiv väide ▫
Tees, antitees ja süntees.
2 stiilivõte, kus vastandatakse teineteisele teravalt vastandlikud mõisted, nt must ja valge, armastus ja vihkamine ▫
Kõrvalliinide ja antiteeside kaudu käsitleb kirjanik mitmeid moraaliprobleeme.
apositsioonM
‹
s›
keel nimisõnaline täiend, mis nimetab mingit tunnust esile tõstes sama objekti kui põhisõnagi (nt proua ühendis proua Luks) =
lisand
arssinM
‹
s›
endisaegne pikkusmõõt 0,652 kuni 1,12 m, nt Venemaal 0,7112 m◊
laensõna vene аршин 'arssin' < turgi k-d: türgi arşın 'arssin', tatari aršyn 'arssin' < pärsia äräš, ärš 'küünar'
arvmõõtM
arvuline näitaja, mis näitab kaardi ja tegelike pikkuste suhet ning kus on näha, mitu korda vahemaid looduses on kaardil vähendatud (nt 1:10 000) =
arvmõõtkava ▫
Kaardi arvmõõt on 1:100 000.
○
HEA TEADA Näiteks plaanide arvmõõtkava on hrl 1:5000 ja 1:10 000, topograafilistel kaartidel 1:25 000, 1:50 000 ja 1:100 000.
arvmõõtkavaM
arvuline näitaja, mis näitab kaardi ja tegelike pikkuste suhet ning kus on näha, mitu korda vahemaid looduses on kaardil vähendatud (nt 1:10 000) =
arvmõõt ▫
Kuidas kujutatakse kaardil arvmõõtkava?○
HEA TEADA Näiteks plaanide arvmõõtkava on hrl 1:5000 ja 1:10 000, topograafilistel kaartidel 1:25 000, 1:50 000 ja 1:100 000.
astronoomiamärkM
‹
hrl mitmuses›
sümbol astronoomiakirjanduses, nt kalendrites kasutatavad Kuu faaside märgid
asukasM
‹
s›
inimene, kes kuhugi elama on sattunud või paigutatud (nt hooldekodusse, vanglasse, saarele) ▫
Hooldekodu asukad.
▫
Külarahvas püüab selle maja asukatega mitte tegemist teha.
▫
Kihnu saare algsed asukad.
■
loom (või taim), kus kuhugi elutsema on sattunud või viidud (nt loomaaeda, varjupaika, saarele) ▫
Koprad tunduvad olevat saare ainsad asukad.
▫
Loomaaia asukad.
asulaM
‹
s›
paljude eluhoonetega koht, kus inimesed rohkem või vähem tihedalt koos elavad (nt linn, alev, küla), teatavate piiridega asustusjaotuse üksus ▫
Lihula kiviaegne asula.
▫
Handid elavad väikestes asulates, kus on kuni kümme elamut.
▫
Eesti asula Krimmis.
◊
kirjakeele sõna
‣ Sõjaväe oskussõnastik 1922
asüülM
‹
s›
varjupaik, koht, kus jälitatavad (nt poliitilised põgenikud) omavad isikupuutumatust ▫
Paadipõgenikud palusid asüüli.
◊
laensõna saksa Asyl 'asüül' < ladina asȳlum 'varjupaik' < kreeka asȳlon 'varjupaik' (omadussõnana 'röövimata, kindel', tuletis sõnast sȳlon 'rööv')
baaslaagerM
alpinistide laagripaik, kust alustatakse mäetipu vallutamist ning kus hoitakse nt varustust;
mingi muu väljas toimuva tegevuse lähte- ja tugipunkt◊
tõlkelaen inglise base camp
bi-keel laste mängukeel, kus hrl sõna silbipiirile või pika silbi keskele lisatakse silp bi (või pi), nt mi/bi/na o/bi/len si/bi/in =
pi-keel
biosemiootikaM
bioloogia ja semiootika piiriteadus, mis uurib elussüsteemide osiseid kui märgisüsteeme ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse, samuti keskkondi (nt loomaaeda), mis kätkevad nii kultuurilisi kui ka bioloogilisi algeid ‣
VÕRDLE zoosemiootika
bott ‹s›
IT tarkvaraprogramm, mis toimib veebis robotina ja täidab sisult keerukaid, kuid ülesehituselt lihtsaid ning korduvaid ülesandeid (nt kogub infot otsimootorite jaoks, monitoorides veebilehe aadresse)
▫ Ei tea, kas need Drugs ja Sex jne postitused on boti poolt tehtud?
▫ Rootsi kaitsepolitsei teatel on üle 10 protsendi poliitikateemaliste Twitteri kontode omanikud botid.
▫ Pokkeri botid ei ole enam midagi uut, kuid viimase ajani polnud nad eriti tugevad.
○ HEA TEADA Botte ehk veebiroboteid saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel.
detsimaalarvM
kümnendsüsteemis, sümbolite 0 kuni 9 abil esitatud arv (nt 15, 280) =
kümnendarv ‣
VÕRDLE kahendarv◊
tõlkelaen saksa Dezimalzahl
digiluguM
tervishoiuasutusi ühendav terviseinfosüsteem, kus on digitaalsel kujul talletatud inimeste tervist puudutavad andmed (nt haiguslood, visiidid)
ebauskM
traditsioonilised uskumused ja nendega seotud maagilised toimingud halbade ennete tõrjumiseks, nt veendumus, et 13. kuupäeva reede toob õnnetust või peegli purunemine kui õnnetu armastuse enne
ebavarsM
taime osa, mis meenutab püstist maapealset vart koos lehtedega, kuid mis koosneb kokku pakitud, üksteist katvatest lehtedest (nt banaanil, porrulaugul)
elavnurkM
koht, kus elavad loomad ja linnud, et neid saaks uurida ja nende eest hoolitseda (nt koolis, muuseumis) ▫
Nõmme loodusmaja elavnurgas võib näha küülikuid, rotte, gekot, vutte, limuseid ja palju teisi olendeid.
◊
tõlkelaen vene живой уголок
Elüüsiumi väljad ‹
pärisnimi›
Kreeka mütoloogias igavese kevadega paradiislik koht, kus elavad surematuse pälvinud kangelased (nt Achilleus, Menelaos)○
HEA TEADA 1709. aastal sai Elüüsiumi väljade nimeliseks Pariisi kuulsaim avenüü (Champs-Élysées). Inglise pargikunstis on Elüüsiumi väljade motiivi kasutatud melanhoolsete, enesesse süüvimist soodustavate kohtade loomisel.
eoon ‹s›
1 geoloogia (suurim geoloogiline alajaotus:) ajavahemik umbes kuni 2 miljardit aastat, mille kestel kujunesid lademi kivimid (nt arhaikum, fanerosoikum)
▫ Ladem on kivimkompleks, mis on tekkinud eooni jooksul.
○ HEA TEADA Eoonid jagatakse aegkondadeks, need omakorda ajastuteks.
2 mõõtmatult pikk, alguse ja lõputa aeg, igavik
▫ Terve eoon täis argiseid toimetusi, pisimuresid, suuri kaotusi ja väikeseid võite.
▫ Siin räägib Paulus nendest tulevastest ajastutest ja eoonidest, mis on Jumalas valmis pandud igavikus.
◊ laensõna saksa Äon 'eoon' < kreeka aiōn 'iga; eluiga'
erilehisusM
nähtus, kus ühel ja samal taimel esineb kujult kahesuguseid lehti (nt kõõluslehel veesisesed ja veepealsed lehed) =
heterofüllia
eutanaasia ‹
s›
inimese surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse ja piinade korral =
halastussurm,
suremisabi,
surmaabi ‣
VÕRDLE abistatud enesetapp ▫
Hollandi arstid on eutanaasia puhul pidevalt mõrvasüüdistusega riskinud.
■
looma hukkamine kaastundest vms vajadusest lähtuvalt (nt kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi) ▫
Koeri püüti 43, neist 13-le tehti eutanaasia.
◊
laensõna saksa Euthanasie 'eutanaasia' < kreeka euthanasia 'kerge, ilus surm' (sõnadest eus 'hea, hästi' ja thanatos 'surm')
faktoriaalM
‹
s›
positiivsete täisarvude korrutis ühest kuni arvuni n
filminädalM
nädalane üritus, kus näidatakse nt mingi režissööri tehtud filme või tutvustakse mõne maa filmikunsti ▫
Eesti filminädal Ungaris.
fulvohapeM
looduslik aine, mida leidub nt mullas, mudas ja hukkunud taimedes, huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes, kuid ei lahustu vees ‣
VÕRDLE humiinhape○
HEA TEADA Fulvohapped ja humiinhapped on huumushapete kaks alaliiki: fulvohape lahustub mineraalhapetes, humiinhape mitte.◊
pooltõlkelaen saksa Fulvosäure
haloM
‹
s›
optiline nähtus atmosfääris (nt rõngas, kaar, sammas, laik) Päikese või Kuu ümber =
halonähe,
halonähtus ■
helendav, kiirgav vm ebaharilik valgus ▫
Helevalge haloga ümbritsetud nägu.
▫
Tuba täitus sinaka haloga.
◊
laensõna saksa Halo 'halo' < kreeka halos 'ring'
halonäheM
optiline nähtus atmosfääris (nt rõngas, kaar, sammas, laik) Päikese või Kuu ümber =
halo,
halonähtus ▫
Tavaliselt kaasnevad kiudkihtpilvedega halonähted, eriti enne laussadusid.
halonähtusM
optiline nähtus atmosfääris (nt rõngas, kaar, sammas, laik) Päikese või Kuu ümber =
halo,
halonähe ▫
Vahel peetakse erksavärvilisi halonähtusi vikerkaareks.
⌘
harilik murd arv, mida on võimalik esitada kahe täisarvu jagatisena a/b ja kus b ≠ 0 ning mille esitus koosneb lugejast ja nimetajast (nt 3/4) =
murd (
2. täh)
hasartmängM
raha peale mängitav mäng, kus võit oleneb eelkõige juhusest (nt kasiinomängud, mõned kaardimängud)
helveskaalM
(raskejõustikus, nt poksis ja maadluses:) kergeim kaalukategooria (sportlased kehakaaluga kuni umbes 50 kilo)◊
kirjakeele sõna
heterofüllia nähtus, kus ühel ja samal taimel esineb kujult kahesuguseid lehti (nt kõõluslehel veesisesed ja veepealsed lehed) =
erilehisus
⌘ homoloogilised elundid pl
põhiliselt sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundid eri loomadel (nt inimese käsi ja linnu tiib, kala ujupõis ja imetaja kops)
homonüümM
‹
s›
üks samakujulistest, kuid eritähenduslikest keeleüksustest (sõnadest või sõnaühenditest) (nt aas 'rohumaa' või aas 'silmus')
hulk ‹
s›
1 see, kui palju midagi või kedagi on, nt mingite asjade kogus, inimeste arv, nähtuste määr ▫
Aasta keskmine sademete hulk.
▫
Maksmata arvete hulk suurenes.
2 suur kogus või arv ▫
Internetis on terve hulk tasuta programme.
3 üksteisest erinevate objektide kogum, mida vaadeldakse ühe tervikuna ▫
Tühi hulk on hulk, millesse mitte midagi ei kuulu.
◊
laensõna germaani: vanaülemsaksa folc, vanapõhja folk, saksa Volk 'rahvas'
humanitaargümnaasiumM
gümnaasium, kus süvendatult õpitakse humanitaaraineid (nt kirjandust, keeli, teatriteadust)
humiinhapeM
looduslik aine, mida leidub nt mullas, mudas, ja hukkunud taimedes, huumushape, mis lahustub leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees ‣
VÕRDLE fulvohape○
HEA TEADA Fulvohapped ja humiinhapped on huumushapete kaks alaliiki: fulvohape lahustub mineraalhapetes, humiinhape mitte.◊
tõlkelaen saksa Huminsäure
hõlmineM
‹
adj›
(taimelehe kohta:) väljalõigetega, mis ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest (nt tammel) ‣
VÕRDLE lõhine ‣
jagune