[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
lahe ‹adj›
1 head tunnet tekitav, selline, kus on tore olla
▫ Vanalinnas oleks päris lahe elada.
▫ Käin trennis eeskätt laheda seltskonna pärast.
■ (seisundi kohta:) pingest vaba, muretu, hea ja kerge; (suhtlemislaadiga seoses:) ennast vabalt tundev
▫ Lahe olemine sai korrapealt rikutud.
▫ Ta pole täna kuigi lahedas tujus.
▫ Mõlemad olid lahedad suhtlejad.
■ kõnekeelne (millegi atraktiivse, trendika kohta)
▫ Ülbe olla on lahe.
2 selline, kus on ruumi (liigutamiseks, liikumiseks), seetõttu mugav ja vaba olla
▫ Esimestel kilomeetritel olid jooksjad tihedalt koos, edasi läks lahedamaks.
▫ Müts on piisavalt lahe, nii et ka juukseklõps selle alla ära mahub.
■ oludest või majanduslikest tingimustest piiramata, vaba
▫ Stalini surma järel tulid lahedamad ajad.
▫ Palgast ei piisanud lahedaks äraelamiseks.
▫ Paistab, et neil rahaga väga lahe ei ole.
3 (toidu, joogi kohta:) suhteliselt vähese intensiivsusega, meeldivalt kerge
▫ Kapsast, kurgist ja jõhvikatest saab hea laheda salati.
▫ Lahedad kalorivaesed suvetoidud.
– SEOTUD SÕNAD: lahedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome lahea murdesõna 'pehme, sile; pehme (ilma kohta); leebe', vepsa lahed 'värske (vee kohta); mahlane'
Lethe [leete] ‹pärisnimi›
Kreeka mütoloogias üks allilma viiest jõest, unustusejõgi, millest juues ununeb senine elu
liheM
‹
s›
pinnasekihi või -kihtide allalibisemine nõlval =
maalihe ▫
Lihe seadis ohtu oru pervel paikneva elumaja.
◊
kirjakeele sõna Sõnast lihkuma
loheM
‹
s›
1 mütoloogiline tiibadega olend, kes meenutab sisalikku või madu =
draakon (
1. täh),
lendmadu,
lohemadu ▫
Seitsmepealine lohe.
▫
Tuld purskav lohe.
■
(ristiusus saatana, kurjuse kehastusena) ▫
Püha Jüri võitlus lohega.
■
(laisa inimese kohta, ka sellekohases võrdluses) ▫
Mees on tal paras lohe.
▫
Poiss on laisk kui lohe.
2 maalt hoitava nööri veojõu ja tuule tekitatud tõstejõu mõjul õhus püsiv ja lendav hrl karkassiga eri kuju ja nägu ese =
tuulelohe ▫
Lapsed läksid õue lohet lennutama.
◊
laensõna soome lohikäärme 'lohe, draakon' < vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon'. Rootsi liitsõna tähendab õieti lendmadu ning selle esiosa lähtub lendamist tähendavast verbist.
‣ Villem Grünthal-Ridala 1914
Lohe ‹pärisnimi›
tähtkuju põhjataevas
○ Ladina termin DracoHEA TEADA Eesti rahvaastronoomias kutsuti Lohe tähtkuju Põhjamaoks.
lõhe1M
‹
s›
1 hrl suurem, sügavam pragu milleski (nt pinnases, nahal) ▫
Maakoore lõhe.
▫
Tekkinud augud ja lõhed täideti liivaga.
▫
Kandades on sügavad ja valulikud lõhed.
▫
Jäälõhe.
▫
Nahalõhe.
2 (ühiskonna kohta:) teatavate inimrühmade vahel olev lahknevus, neid lahutav erinevus ▫
Süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel.
▫
Sooline lõhe hariduses.
◊
Sõnast lõhkema
lõhe2M
‹
s›
jõgedes kudev maitsva roosa lihaga põhjapoolsete merede siirdekala =
lõhi ■
(see kala toiduna) =
lõhi ▫
Ahjus küpsetatud lõhe.
◊
laensõna balti: leedu lašiša, läti lasis 'lõhe'
läheM
‹
s›
1 jõe alguse koht (nt allikas) ‣
VÕRDLE suue (
1. täh)
▫
Narva jõe lähe.
2 aja peale käiva võistluse algushetk, stardihetk ▫
Mees diskvalifitseeriti enneaegse lähte tõttu.
▫
Teises sõidus sain hea lähte.
■
see, millest lähtutakse, millegi ajend või tõuge ▫
Lähteks antud hüpotees.
▫
Mündi tänava lähteks on kaupmehe ja pürjermeistri Mundti nimi.