[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
lahe ‹adj›
1 head tunnet tekitav, selline, kus on tore olla
▫ Vanalinnas oleks päris lahe elada.
▫ Käin trennis eeskätt laheda seltskonna pärast.
■ (seisundi kohta:) pingest vaba, muretu, hea ja kerge; (suhtlemislaadiga seoses:) ennast vabalt tundev
▫ Lahe olemine sai korrapealt rikutud.
▫ Ta pole täna kuigi lahedas tujus.
▫ Mõlemad olid lahedad suhtlejad.
■ kõnekeelne (millegi atraktiivse, trendika kohta)
▫ Ülbe olla on lahe.
2 selline, kus on ruumi (liigutamiseks, liikumiseks), seetõttu mugav ja vaba olla
▫ Esimestel kilomeetritel olid jooksjad tihedalt koos, edasi läks lahedamaks.
▫ Müts on piisavalt lahe, nii et ka juukseklõps selle alla ära mahub.
■ oludest või majanduslikest tingimustest piiramata, vaba
▫ Stalini surma järel tulid lahedamad ajad.
▫ Palgast ei piisanud lahedaks äraelamiseks.
▫ Paistab, et neil rahaga väga lahe ei ole.
3 (toidu, joogi kohta:) suhteliselt vähese intensiivsusega, meeldivalt kerge
▫ Kapsast, kurgist ja jõhvikatest saab hea laheda salati.
▫ Lahedad kalorivaesed suvetoidud.
– SEOTUD SÕNAD: lahedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome lahea murdesõna 'pehme, sile; pehme (ilma kohta); leebe', vepsa lahed 'värske (vee kohta); mahlane'
1 head tunnet tekitav, selline, kus on tore olla
▫ Vanalinnas oleks päris lahe elada.
▫ Käin trennis eeskätt laheda seltskonna pärast.
■ (seisundi kohta:) pingest vaba, muretu, hea ja kerge; (suhtlemislaadiga seoses:) ennast vabalt tundev
▫ Lahe olemine sai korrapealt rikutud.
▫ Ta pole täna kuigi lahedas tujus.
▫ Mõlemad olid lahedad suhtlejad.
■ kõnekeelne (millegi atraktiivse, trendika kohta)
▫ Ülbe olla on lahe.
2 selline, kus on ruumi (liigutamiseks, liikumiseks), seetõttu mugav ja vaba olla
▫ Esimestel kilomeetritel olid jooksjad tihedalt koos, edasi läks lahedamaks.
▫ Müts on piisavalt lahe, nii et ka juukseklõps selle alla ära mahub.
■ oludest või majanduslikest tingimustest piiramata, vaba
▫ Stalini surma järel tulid lahedamad ajad.
▫ Palgast ei piisanud lahedaks äraelamiseks.
▫ Paistab, et neil rahaga väga lahe ei ole.
3 (toidu, joogi kohta:) suhteliselt vähese intensiivsusega, meeldivalt kerge
▫ Kapsast, kurgist ja jõhvikatest saab hea laheda salati.
▫ Lahedad kalorivaesed suvetoidud.
– SEOTUD SÕNAD: lahedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome lahea murdesõna 'pehme, sile; pehme (ilma kohta); leebe', vepsa lahed 'värske (vee kohta); mahlane'
Lethe [leete] ‹pärisnimi›
Kreeka mütoloogias üks allilma viiest jõest, unustusejõgi, millest juues ununeb senine elu
Kreeka mütoloogias üks allilma viiest jõest, unustusejõgi, millest juues ununeb senine elu
lihe
= maalihe
▫ Lihe seadis ohtu oru pervel paikneva elumaja.
◊ kirjakeele sõna Sõnast lihkuma
M
‹s› pinnasekihi või -kihtide allalibisemine nõlval= maalihe
▫ Lihe seadis ohtu oru pervel paikneva elumaja.
◊ kirjakeele sõna Sõnast lihkuma
lohe
= draakon (1. täh), lendmadu, lohemadu
▫ Seitsmepealine lohe.
▫ Tuld purskav lohe.
■ (ristiusus saatana, kurjuse kehastusena)
▫ Püha Jüri võitlus lohega.
■ (laisa inimese kohta, ka sellekohases võrdluses)
▫ Mees on tal paras lohe.
▫ Poiss on laisk kui lohe.
2 maalt hoitava nööri veojõu ja tuule tekitatud tõstejõu mõjul õhus püsiv ja lendav hrl karkassiga eri kuju ja nägu ese
= tuulelohe
▫ Lapsed läksid õue lohet lennutama.
◊ laensõna soome lohikäärme 'lohe, draakon' < vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon'. Rootsi liitsõna tähendab õieti lendmadu ning selle esiosa lähtub lendamist tähendavast verbist.
‣ Villem Grünthal-Ridala 1914
M
‹s› 1 mütoloogiline tiibadega olend, kes meenutab sisalikku või madu= draakon (1. täh), lendmadu, lohemadu
▫ Seitsmepealine lohe.
▫ Tuld purskav lohe.
■ (ristiusus saatana, kurjuse kehastusena)
▫ Püha Jüri võitlus lohega.
■ (laisa inimese kohta, ka sellekohases võrdluses)
▫ Mees on tal paras lohe.
▫ Poiss on laisk kui lohe.
2 maalt hoitava nööri veojõu ja tuule tekitatud tõstejõu mõjul õhus püsiv ja lendav hrl karkassiga eri kuju ja nägu ese
= tuulelohe
▫ Lapsed läksid õue lohet lennutama.
◊ laensõna soome lohikäärme 'lohe, draakon' < vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon'. Rootsi liitsõna tähendab õieti lendmadu ning selle esiosa lähtub lendamist tähendavast verbist.
‣ Villem Grünthal-Ridala 1914
Lohe ‹pärisnimi›
tähtkuju põhjataevas
○ Ladina termin DracoHEA TEADA Eesti rahvaastronoomias kutsuti Lohe tähtkuju Põhjamaoks.
tähtkuju põhjataevas
○ Ladina termin DracoHEA TEADA Eesti rahvaastronoomias kutsuti Lohe tähtkuju Põhjamaoks.
lõhe1
▫ Maakoore lõhe.
▫ Tekkinud augud ja lõhed täideti liivaga.
▫ Kandades on sügavad ja valulikud lõhed.
▫ Jäälõhe.
▫ Nahalõhe.
2 (ühiskonna kohta:) teatavate inimrühmade vahel olev lahknevus, neid lahutav erinevus
▫ Süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel.
▫ Sooline lõhe hariduses.
◊ Sõnast lõhkema
M
‹s› 1 hrl suurem, sügavam pragu milleski (nt pinnases, nahal)▫ Maakoore lõhe.
▫ Tekkinud augud ja lõhed täideti liivaga.
▫ Kandades on sügavad ja valulikud lõhed.
▫ Jäälõhe.
▫ Nahalõhe.
2 (ühiskonna kohta:) teatavate inimrühmade vahel olev lahknevus, neid lahutav erinevus
▫ Süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel.
▫ Sooline lõhe hariduses.
◊ Sõnast lõhkema
lõhe2
= lõhi
■ (see kala toiduna)
= lõhi
▫ Ahjus küpsetatud lõhe.
◊ laensõna balti: leedu lašiša, läti lasis 'lõhe'
M
‹s› jõgedes kudev maitsva roosa lihaga põhjapoolsete merede siirdekala= lõhi
■ (see kala toiduna)
= lõhi
▫ Ahjus küpsetatud lõhe.
◊ laensõna balti: leedu lašiša, läti lasis 'lõhe'
lähe
‣ VÕRDLE suue (1. täh)
▫ Narva jõe lähe.
2 aja peale käiva võistluse algushetk, stardihetk
▫ Mees diskvalifitseeriti enneaegse lähte tõttu.
▫ Teises sõidus sain hea lähte.
■ see, millest lähtutakse, millegi ajend või tõuge
▫ Lähteks antud hüpotees.
▫ Mündi tänava lähteks on kaupmehe ja pürjermeistri Mundti nimi.
M
‹s› 1 jõe alguse koht (nt allikas)‣ VÕRDLE suue (1. täh)
▫ Narva jõe lähe.
2 aja peale käiva võistluse algushetk, stardihetk
▫ Mees diskvalifitseeriti enneaegse lähte tõttu.
▫ Teises sõidus sain hea lähte.
■ see, millest lähtutakse, millegi ajend või tõuge
▫ Lähteks antud hüpotees.
▫ Mündi tänava lähteks on kaupmehe ja pürjermeistri Mundti nimi.
