[EKS] Eesti keele sõnaraamat

suue ‹s› 1 jõe lõpu koht, hrl merre, järve vm veekogusse suubumise koht
‣ VÕRDLE lähe (1. täh)
▫ Pirita jõe suue.
2 oru, koopa vm koha sisse- või väljapääsukoht, eesosa või algus
▫ Õlipaju kasvab vadide suudmeis.
■ mingi eseme, nt koti või pudeli ees- või ülaosas paiknev ava (ja selle äär)
= suu1 (2. täh)
▫ Vajutasin pöidlaga vooliku suudmele.
▫ Püssisuue.