‹s› 1noortele, sportlastele vm inimestele kindlaks ajavahemikuks korraldatud majutus ja ühine tegevus (nt vabaajategevus, huvitegevus, treeningud) ▫ Noorkotkaste laager. ▫ Langevarjurite igasuvine laager. ▫ Suve lõpus käisid lapsed nädalases laagris ratsutamist õppimas. ■ ajutine, juhuslik peatuspaik (nt rännakul ööbimiseks, sõjapõgenikele) ▫ Otsisime kohta, kuhu ööseks laagrisse jääda. ▫ Pagulaste laager. ■ koondus- või vangilaager ▫ GULAGi laagrid. ■ endisaegse sõjaväe (kindlustatud) peatuskoht väliolukorras = leer1 (2. täh), sõjalaager 2võlli vm pöörlevat detaili toetav masinaosa ◊ laensõnasaksaLager 'laager; leer; magamisase' (ühisgermaani sõna)