‹s› 1ühesuguste vaadete ja arusaamadega (teistele vastanduv) rühm ▫ Reformistide leer lõhenes. ▫ Vaidlejad on jagunenud kahte leeri. 2endisaegse sõjaväe (kindlustatud) peatuskoht väliolukorras = sõjalaager, laager (1. täh) ▫ Rännakul olles ehitas Rooma sõjavägi leeri igal ööbimisel. ◊ laensõnaalamsaksaleger 'aseme- või peatuskoht' (ühisgermaani sõna)
leer2
M
‹s› (luteri kirikus:) noorte õpetamine ning ettevalmistamine kogudusse vastuvõtmiseks (leeriõpetus) ja koguduse liikmeks õnnistamine (leeriõnnistus) ‣ VÕRDLE konfirmatsioon ▫ Oled sa leeris käinud? ▫ Isa pelgas, et poiss ei pääse leerist läbi. ▫ Rõuge kirikus on homme leer. ◊ laensõnaalamsaksalēre 'õpetus, õppimine'