[EKS] Eesti keele sõnaraamat

larakas ‹s› suur tükk või hulk
= lahmakas (1. täh)
▫ Oma poolemeetrine larakas krohvi varises maha.
▫ Siit on koju veel larakas maad.
■ ‹s› (suure laigu kohta, nt nahal)
= latakas
▫ Parmu hammustusest jäi nahale inetu punane larakas.
■ ‹adj› suure pindalaga, suur ja lai
▫ Hea larakas krunt.
▫ Laual oli suur kuhi larakaid pannkooke.