1 ‹s› lai lame tükk või asi; miski suur, hrl lai ja lame ▫ Nahk tuleb suurte latakatena maha. ▫ Õnge otsa sain paar alla poolekilost latakat. ■ ‹s› (suure laigu kohta, nt nahal) = larakas ▫ Paremal puusal oli megasuur tumepunane latakas. ■ ‹adj› suur, hrl lai ja lame ▫ Latakas kivi. ▫ Latakad pannkoogid. 2 ‹s› kõnekeelnehoop, löök = lahmakas (2. täh), lutakas, tohlakas, tou2 ▫ Ott sai trennis kõva lataka vastu nina.