1 ‹adj› rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud või sellega pealt kaetud ⇔ kuiv ▫ Sain vihma käes üleni märjaks. ▫ Riided kõik higist märjad. ▫ Metsaalune on väga märg. ■ ‹adjväljendites› (märgib pisaraid, koos sõnaga silm nutu äärel olemist) ▫ Silmad läksid märjaks. ▫ Nii liigutav lugu, et võttis silmagi märjaks. ■ ‹adj› (ilma kohta:) sajune, vihmane ⇔ kuiv ▫ Kätte on jõudnud märjad ilmad. ▫ Märg ja külm sügis. 2 ‹s› vesi vm vedelik, ka jook; märg ilm või keskkond ▫ Varahommikune mets oli märga täis. ▫ Jope peab tuult ja märga. ▫ Märjast hoolimata tegime tiiru vanalinnas. ▫ Märjaga ei saa ravimtaimi korjata. – SEOTUD SÕNAD: märgus ‹s› ◊ laensõnabalti: leedumerkti 'kastma, leotama', lätimērka 'läbimärg ese; niiskus'