– mahamurdma ‹v› 1jõuga ümber või pikali lükkama; (purustades) lahti murdma ▫ Torm tekitas suurt kahju – murdis maha väga palju kasvueas puid. ▫ Naabrid murdsid ukse maha ja kustutasid tulekahju. 2(kiskja kohta:) saaklooma tapma = murdma (3. täh) ▫ Pärnumaal Aesu külas murdis hundikari maha kakskümmend lammast.