[EKS] Eesti keele sõnaraamat

mitte

‹adv›

1 ‹rõhutava üldlaiendina, eitavas lauses› eitussõna, mis tugevdab väite eitust
▫ Mitte ei tule meelde.
▫ Mitte ei vea!
▫ Ma ei saa sellega mitte kuidagi nõus olla.
▫ Sa ei tee seda mitte!
2 ‹erieitava laiendina› annab üksnes järgnevale sõnale või ühendile eitava sisu, aitab väidet rõhutada, kinnitada või täpsustada
= ei (3. täh)
▫ Mitte hiljem kui kolme kuu pärast.
▫ Mitte keegi ei teadnud õiget vastust.
▫ Mitte miski ei aidanud.
▫ Uus töö ei meeldinud talle mitte põrmugi.
■ (küsimuse vastustes)
▫ Mis lahti? – Mitte midagi!
▫ Maale elama? – Mitte iialgi!
■ (käskudes, keeldudes)
▫ Mitte suitsetada!
3 väljendab vastandavat seost
▫ Teised lähevad, mina mitte.
▫ Olla või mitte olla!
▫ Mitte üks kord aastas, vaid korduvalt.
▫ Rääkis palju, aga mitte kogu tõtt.
4 esineb sisult jaatavates, möönvates, täpsustavates lausetes
= ei (3. täh)
▫ Aitan ikka, miks mitte.
▫ Rubenslikud, et mitte öelda kõrvitsjad ihuvormid.
■ (kahtlevas küsimuses)
▫ Ega mitte sina seda ei teinud?
◊ Kujunenud eesti keeles iidsest asesõnatüvest mi-

– VÄLJENDID: mitte punast krossigi, mitte kuraditki, mitte grammigi, mitte ... vaid ka, mitte punast pennigi, mitte mingi hinna eest, mitte muhvigi, mitte raasugi, mitte üks noh, mitte mõhkugi, mitte et ... aga, mitte persetki, mitte essugi, mitte punast sentigi, mitte muhkugi, mitte ilmaski