‹adj› 1suhteliselt väikese läbi- või ümbermõõduga = peenike (1. täh) ▫ Peen õbluke talje. ▫ Peened veresooned. ▫ Tükelda kapsas peenteks ribadeks. ■ kitsast joont või kriipsu meenutav, pikk ja kitsas = peenike (1. täh) ▫ Kreem aitab siluda peeni kortsukesi. ▫ Jääs on peened praod. ■ pisikestest ühesugustest (ümmargustest) osadest koosnev; selliseks töödeldud = peenike ▫ Udutas peent vihma. ▫ Viis grammi punast peent pipart. ▫ Kirjaniku peen käekiri. ▫ Peenest jahust küpsetatud sai. ■ (näojoonte kohta:) õrna, nagu joonistatud ilmega ▫ Peened näojooned. 2(inimeste kohta:) esinduslikumasse, parimaks peetavasse kihti, valitud seltskonda kuuluv = peenike (2. täh) ▫ Peen härrasmees musta kaabu ja valge siidsalliga. ■ (tõulooma kohta) ▫ Peent tõugu koer. ■ (riiete, toidu vm kohta:) parimast materjalist, väga hea kvaliteediga, omas liigis parim = peenike (2. täh) ▫ Armastas peeneid lokaale. ▫ Konjaki peen aroom. ■ (käitumisviisi, mulje, mõju vms kohta:) viimistletud, viimseni lihvitud ▫ Peened kombed. ▫ Peen diplomaatia. ▫ Uus eriala kandis peent nime. 3suurt täpsust, oskust ja tähelepanu nõudev = peenike (3. täh) ▫ Väga peen käsitöö. ■ (meelte, vaistu kohta:) vähimaidki varjundeid tajuv, väga tundlik; erilist tundlikkust, tajuvõimet nõudev ▫ Peen muusikamaitse. ▫ Filmis oli palju peent huumorit. ▫ Mina nii peent vahet teha ei oska. 4(hääle, heli kohta:) kõrge ja hele = peenike (4. täh) ▫ Kostis Pekingi paleekoera peent klähvimist. 5(raha kohta:) väikese väärtusega = peenike (5. täh) ▫ Otsis taskutest peent raha. ◊ ?laensõnagermaani: vanarootsispān 'laast', saksaSpan 'laast'