‹s› 1paljude taimede, eriti okaspuude eritatav klaasitaoliselt läbipaistev või tuhm sitke, veniv ja kleepuv mass = pihk2 ▫ Okaspuude okastes võib olla vaiku kuni 20 %. ▫ Kuusevaik. ■ kleepjas kunstlik aine, mida kasutatakse lähteainena liimide, lakkide, kummi vm tootmisel 2väliskuulmekäigu vaigunäärmete nõre, kollakas kleepuv aine = kõrvavaik ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soomevaikku '(kõrva)vaik', karjalavaikku '(kõrva)vaik', vadjavaikko '(puu- ja kõrva)vaik'
vaik2
M
‹adj› ‹hrl ainsuse nimetavas› harvvaikne ▫ Ümberringi oli kõik vaik ja vaga.