[EKS] Eesti keele sõnaraamat

piire ‹s› 1 piirjoon, piir; millegi kokkupuutejoon, (pikk kitsas) vahekoht või üleminekuala
▫ Krundi piirdeks on hekk.
▫ Juuksepiire.
■ ‹hrl mitmuses› mingi keha, eseme, kujundi vms äärt või välist kuju tähistav joon
= kontuur, piirjoon (1. täh)
▫ Mägede sakilised piirded.
2 ehitist, mööblieset vm ümbritsev, kaitsev kate või serv
= ääris
▫ Rõdude piirded kaetakse klaasiga.
▫ Teepiire.
▫ Kaitsepiire.
■ paksem nahk kabja või sõra ülaserval
▫ Hobusel olid valged piirded kapjade ümber.