[EKS] Eesti keele sõnaraamat

piirjoon 1 ‹hrl mitmuses› mingi keha, eseme, kujundi vms äärt või välist kuju tähistav joon
= kontuur, piire (1. täh)
▫ Aseta lõige paberile ja märgi piirjooned veekindla markeriga.
▫ Kleidi alt võis aimata keha kumeraid piirjooni.
▫ Taeva taustal joonistusid välja mägede teravad piirjooned.
■ (millegi kujunemise või kuju võtmise kohta)
▫ Rännumõte hakkas kindlaid piirjooni võtma.
2 kahe ala või nähtuse eraldusjoon või piir
▫ Nõustamise ja teraapia vahele on suhteliselt raske piirjoont tõmmata.