[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ränk1

‹adj›

1 rohket pingutust, vaeva nõudev või põhjustav
= vaevaline (1. täh), vaevane (1. täh), vaevarikas, vaevarohke
▫ Ränk mäkketõus.
▫ Ränk maatöö.
2 (seisundi, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva või raskusi põhjustav; väga raske (taluda)
▫ Minule on see ränk hoop.
▫ Naise hinge peal oli ränk patt.
3 tavalisest suurema intensiivsuse või määraga
= raske (4. täh)
▫ Ränk nohu.
▫ Alaealistele alkoholi müümine on ränk eksimus.
▫ Ränk maavärin.
▫ Kõik arvutitega seonduv maksis ränka raha.
■ tõsiste, halbade tagajärgedega
= raske (4. täh)
▫ Ränk depressioon.
▫ Rängas liiklusõnnetuses hukkus neli inimest.
▫ Ränk kuritegu.
■ (sõnade, väljenduste kohta:) solvav
= raske (4. täh)
▫ Ränk solvang.
■ kaalult äärmiselt raske (ja kogult suur või massiivne)
▫ Ränk kandam.
■ (inimese kohta:) kange, kõva midagi tegema
✉Nii ränk naljavend küll keegi ei ole, et ta suisa nalja pärast istuma läheb. Arvo Valton
– SEOTUD SÕNAD: ränkus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik', karjala rankku 'äge, tugev' (vihma kohta), vadja rankka 'raske, ränk'