‹adv› (esemete, riiete vms kohta:) lohakalt, korratult laiali või läbisegi, mitte kindlas, korras olekus = segi (1. täh) ▫ Tuba oli kaunikesti segamini. ▫ Põrandal vedelesid segamini tüdruku riided. ■ (erisuguste, kokkusobimatute asjade kohta:) ühtekokku panduna = segi (1. täh) ▫ Ära joo segamini erinevaid jooke. ■ (olukorra, tegevuse vms kohta:) oskamatuse, juhuse vms tõttu mittesoovitud, tõrkeid tekitavas olukorras = segi (1. täh) ▫ Plaanid lõi veidi segamini ootamatu külm Põhja-Norras.