[EKS] Eesti keele sõnaraamat

segi ‹adv› 1 (esemete, riiete vms kohta:) lohakalt, korratult laiali või läbisegi, mitte kindlas, korras olekus
= segamini
▫ Minu laud on alati segi.
▫ Sissetunginud varas paiskas korteri segi.
■ (erisuguste, kokkusobimatute asjade kohta:) ühtekokku panduna
= segamini
▫ Rühmas olid segi 3- ja 6-aastased lapsed.
■ (olukorra, tegevuse vms kohta:) oskamatuse, juhuse vms tõttu mittesoovitud, tõrkeid tekitavas olukorras
= segamini
▫ Õnnetus lõi kõik mu plaanid segi.
▫ Mul läks rehkendamine segi.
▫ Töörütm on väga segi.
2 kõnekeelne (inimese kohta:) mitte täie mõistuse, enesevalitsuse juures
▫ Peast segi oled või?
▫ Mõni inimene läheb rikkusest segi.
▫ Kevad ajab meeled segi.
▫ Nad jõid ennast segi.