[EKS] Eesti keele sõnaraamat

seis1 ‹s›
1 ‹hrl sisekohakäänetes› asjade üldine olukord, milleski valitsevad olud teatud ajahetkel
= seisund (1. täh), seisukord
▫ Hoone oli armetus seisus.
▫ Rahaline seis paranes.
▫ Majandusseis.
✉Mismoodi on su vaimu seis? / ei seisa nigu. Juhan Viiding
■ sportmängus saavutatud punktid (nt jäähokis ja jalgpallis löödud väravad, korvpallis visatud korvid)
= skoor
▫ Möödus veel minut ja seis viigistus.
■ (males või kabes:) nuppude asetus mingil mänguhetkel
= positsioon (2. täh)
▫ Valgete seis tundub jätkuvalt parem olevat.
■ seisuga (piiritletud ajahetke kohta, hrl kokkuvõtete tegemisel)
▫ Aprilli lõpu seisuga oli nimekirjas 58 inimest.
▫ Tänase seisuga meil aktsionäre ei ole.
2 koht, kus miski teataval ajahetkel asub või paikneb (hrl millegi suhtes, teatavas süsteemis)
▫ Päikese kõrgeim seis kohaliku aja järgi.
3 seismine, paigal- või tegevuseta olek
▫ Autod startisid seisult.
■ (võimlemises:) keha paigalasend (nt jalgadel, turjal)