[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

suu1 ‹s›
1 huultega ääristatud ava näo alumises pooles, elund, mida inimesed kasutavad eeskätt söömiseks ja kõnelemiseks
▫ Haigutasin laia suuga.
▫ Lapsel tulid hambad suhu.
■ (kõnelemisega ühenduses:) kõne, kõneosavus; kõnepruuk
▫ Olen seda mitmest suust kuulnud.
▫ Mees rääkis juhtunust mureliku suuga.
▫ Dotsent ei saanud sõnagi suust.
▫ Ropu suuga räppar.
■ (näo kohta)
▫ Laps magab, suu seina poole.
■ isik või olend, kes on sööja või rääkija
▫ Veinipudel käis suult suule.
▫ Mõned kurjad suud räägivad, et ..
2 kujult suuava meenutav, millegi sisse- või väljapääsukoht, eesosa või algus
▫ Koopasuu.
■ mingi eseme, nt koti või pudeli ees- või ülaosas paiknev ava (ja selle äär)
= suue (2. täh)
▫ Kotisuu.
▫ Taskusuu.
▫ Kokakoola pudeli suule oli sattunud mingit hapet.
■ jõesuue
▫ Emajõe suu.
▫ Väinasuu.
3 harv millegi algus, pealehakkamine
▫ Õhtu suus tuul pöördus.
◊ põlissõna uurali: soome suu 'suu', ungari száj 'suu', neenetsi śo 'söögitoru; (nt pudeli) kael; (jõe)suu'
suu2 ‹s›
Prantsuse viiesantiimine
= sou
◊ laensõna prantsuse sou 'suu' < hilisladina solidus 'solidus'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur