[EKS] Eesti keele sõnaraamat

tasa ‹adv› 1 vaikse häälega, nii, et on vaevu kuulda
= vaikselt (1. täh), tasakesi (1. täh) ⇔ valjusti
▫ Sa räägid liiga tasa.
▫ Raadio mängib tasa.
■ häält tegemata, ilma kärata, nii, et ei kuule ega märka
= vaikselt (1. täh), käratult, tasakesi (1. täh)
▫ Astusin tasa magaja voodi juurde.
▫ Ole tasa!
2 aegamisi ja rahulikult
▫ Tasa sõuad, kaugele jõuad.
▫ Silitas tasa tütrel pead.
3 millegagi ühel joonel või ühel tasapinnal, samal kõrgusel, võrdseks või võrdselt
▫ Vesi tõusis kaldaga tasa.
✉Oleme kolmekümneaastased, kaalukausid seisavad tasa, minevik ja tulevik on ühepikkused. Lehte Hainsalu
■ ‹ühendverbides› märgib vastastikuste (võla)kohustuste ja pretensioonide puudumist, millegi hüvitamist, tasaarveldamist, tasateenimist vms
▫ Kui ta mulle ära maksab, siis oleme tasa.
▫ Ma teenin tööga võlad tasa.
◊ põlissõna läänemeresoome v uurali: soome tasan 'võrdselt; ühtlaselt; täpselt', vepsa tazo 'tasane, sile', ?neenetsi tas' 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'