‹adv› valju häälega, nii, et on kuulda = kõvasti (1. täh), valjult ⇔ tasa (1. täh) ▫ Peiedel armastas ta alati valjusti laulda. ■ (karistuse, kasvatusega ühenduses:) suure rangusega = karmilt, valjult ▫ Etenduse alguseks suletakse teatrisaali uksed ja uksehoidjatel on valjusti keelatud siis veel kedagi saali lasta.